¹ Jeesuse Kristuse, Jumala Poja Evangeeliumi algus.

² Nõnda nagu on kirjutatud prohvet Jesaja raamatus: "Vaata, Ma läkitan Su palge eele Oma Ingli, kes valmistab Su teed,

³ hüüdja hääl on kõrves: Valmistage Issanda teed, õgvendage Tema teerajad!",

⁴ nõnda oli Ristija Johannes kõrves kuulutamas meeleparanduse ristimist pattude andekssaamiseks.

⁵ Ja tema juure rändasid kogu Juudamaa ja kõik Jeruusalema elanikud ja said temalt ristimise Jordani jões, tunnistades oma patud.

⁶ Ja Johannes oli riietatud kaameli karvusse ja tal oli nahkvöö vööl, ja ta sõi rohutirtse ja metsmett.

⁷ Ja ta kuulutas ning ütles: "Pärast mind tuleb See, Kes on vägevam mind, Kellele ma ei kõlba kummardades lahti päästma Tema jalatsite paelu.

⁸ Mina olen teid veega ristinud, aga Tema ristib teid Püha Vaimuga!"

⁹ Neil päevil sündis, et Jeesus tuli Galilea Naatsaretist ja Johannes ristis Teda Jordanis.

¹⁰ Ja sedamaid, kui Ta veest välja tuli, nägi ta taevad avanevat ja Vaimu nagu tuvi laskuvat Tema peale.

¹¹ Ja hääl kostis taevast: "Sina oled Mu armas Poeg, Kellest Mul on hea meel!"

¹² Ja kohe ajas Püha Vaim tema kõrbe.

¹³ Ja Ta oli kõrves nelikümmend päeva saatana kiusata; ja ta oli metselajate seas, ja Inglid teenisid Teda.

¹⁴ Aga pärast seda, kui Johannes oli pandud vangi, tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala Evangeeliumi

¹⁵ ja ütles: "Aeg on täis saanud ja Jumala Riik on lähedal, parandage meelt ja uskuge Evangeeliumisse!"

¹⁶ Ja kui Ta Galilea mere ääres kõndis, nägi Ta Siimonat ja Andreast võrku merre heitvat; sest nad olid kalurid.

¹⁷ Ja Jeesus ütles neile: "Tulge Minu järele ja Ma teen teist inimesepüüdjad!"

¹⁸ Ja sedamaid jätsid nad võrgud maha ja järgisid Teda.

¹⁹ Ja pisut eemale minnes nägi Ta Jakoobust, Sebedeuse poega, ja Johannest, ta venda, neidki paadis võrke parandamas.

²⁰ Ja kohe kutsus Ta nad. Ja nad jätsid oma isa Sebedeuse paati ühes palgalistega ning läksid ära Tema järele.

²¹ Ja nad läksid Kapernauma, ja Ta läks hingamispäeval kohe kogudusekotta ja õpetas.

²² Ja nad hämmastusid Tema õpetusest, sest Ta õpetas neid kui see, kellel on meelevald, ja mitte nõnda nagu kirjatundjad.

²³ Ja nende kogudusekojas oli parajasti inimene, kelles oli rüve vaim, ja see kisendas

²⁴ ning ütles: "Mis meil on tegemist Sinuga, Jeesus Naatsaretlane? Oled Sa tulnud meid hävitama? Ma tunnen sind, kes Sa oled: Jumala Püha!"

²⁵ Siis Jeesus sõitles teda ning ütles: "Ole vait ja mine temast välja!"

²⁶ Ja rüve vaim raputas teda ja läks suure häälega kisendades temast välja.

²⁷ Ja nad kõik kohkusid väga, nii et nad üksteiselt küsisid: "Mis see on? Uus võimas õpetus! Ka rüvedaile vaimudele Ta annab käsku ja nad kuulevad Tema sõna!"

²⁸ Ja kuuldus Temast levis varsti igale poole Galilea ümbrusesse.

²⁹ Ja kogudusekojast väljudes tulid nad kohe Siimona ja Andrease majasse ühes Jakoobuse ja Johannesega.

³⁰ Aga Siimona ämm lamas maas palavikus, ja varsti üteldi Temale seda.

³¹ Ja Ta läks tema juure ja aitas ta üles, kinni hakates ta käest. Ja palavik lahkus temast, ja ta ümmardas neid,

³² Aga õhtu tulles, kui päike looja läks, toodi Tema juure kõik haiged ja seestunud;

³³ ja kogu linn oli tulnud kokku ukse ette.

³⁴ Ja Ta tegi terveks paljud, kes põdesid mõnesugust haigust, ja ajas välja mitu kurja vaimu ega lasknud kurje vaime rääkida, sest et nad Teda tundsid.

³⁵ Ja vara hommikul enne valget tõusis Ta üles ja väljus ning läks ära tühja paika ja palvetas seal.

³⁶ Ja Siimon ning tema kaaslased tõttasid Ta järele

³⁷ ja leidsid Tema ning ,ütlesid Talle: "Kõik otsivad Sind!"

³⁸ ütles neile: "Lähme teisale, lähemaisse aleveisse, et Ma sealgi kuulutaksin, sest selleks Ma olen välja tulnud!"

³⁹ Ja Ta läks ning kuulutas nende kogudusekodades kogu Galileas ja ajas kurjad vaimud välja.

⁴⁰ Ja Tema juure tuleb pidalitõbine, palub Teda ja heidab ta ette põlvili ning ütleb Temale: "Kui Sa tahad, võid Sa mind teha puhtaks!"

⁴¹ Ja Jeesusel hakkas temast hale meel, Ta sirutas Oma käe, puudutas teda ja ütles talle: "Ma tahan, saa puhtaks!"

⁴² Ja kohe lahkus pidalitõbi temast ja ta sai puhtaks.

⁴³ Ja Ta hoiatas teda kõvasti ja saatis ta kohe ära

⁴⁴ ning ütles talle: "Katsu, et sa kellelegi midagi ei ütle, vaid mine näita ennast preestrile ja ohverda oma puhastamise eest, mis Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!"

⁴⁵ Aga kui see oli välja läinud, hakkas ta palju kuulutama ja levitama teateid sellest asjast, nõnda et Jeesus enam ei võinud avalikult linna minna, vaid viibis väljas tühjes paigus. Ja Tema juure tuldi kõikjalt.

¹ Mõne päeva pärast läks Ta jälle Kapernauma, ja saadi kuulda, et Ta on kodus.

² Siis kogunes sinna palju rahvast, nii et neil väljas ukse eeski ei olnud enam maad. Ja Ta rääkis neile Jumala sõna.

³ Ja Ta juure tuldi ning toodi halvatut, keda kandsid neli meest.

⁴ Ja kui nad rahva pärast ei pääsnud teda tooma Tema , ligi võtsid nad sealt kohalt, kus Ta oli, katuse lahti, tegid augu ja lasksid alla sängi, millel halvatu lamas.

⁵ Kui Jeesus nende usku nägi, ütles Ta halvatule: "Poeg, su patud antakse andeks!"

⁶ Aga seal istusid mõned kirjatundjad, ja need mõtlesid oma südames:

⁷ "Mida Seesinane räägib? Ta pilkab Jumalat. Kes muu võib patte andeks anda kui ainuüksi Jumal?"

⁸ Ja kohe tundis Jeesus Oma vaimus, et nad iseeneses nõnda mõtlevad, ja ütles neile: "Miks te mõtlete seda oma südamees?

⁹ Kumb on kergem, kas ütelda halvatule: Sulle antakse patud andeks! või: Tõuse üles ja võta oma säng ning kõnni?

¹⁰ Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda, siis - ütleb Ta halvatule

¹¹ Ma ütlen sulle: Tõuse üles, võta oma säng ja mine koju!"

¹² Ja sedamaid tõusis ta üles ja võttis oma sängi ja läks välja kõigi nähes, nõnda et kõik ehmusid ja andsid au Jumalale ning ütlesid: "Niisugust asja me pole ilmaski näinud!"

¹³ Ja Ta läks jälle välja mere ääre, ja kõik rahvas tuli Tema juure, ja Ta õpetas neid.

¹⁴ Ja mööda minnes nägi Ta Leevi, Alfeuse poja, tollihoone juures istuvat; ja Ta ütleb temale: "Järgi Mind!" Ja tema tõusis ja järgis Teda.

¹⁵ Ja sündis, kui Ta lauas istus tema majas, et istus ka palju tölnereid ja patuseid lauas ühes Jeesuse ja Ta jüngritega; sest palju oli neid, kes Teda järgisid.

¹⁶ Ja kui variseride kirjatundjad nägid, et Ta sööb tölnerite ja patustega, ütlesid nad Tema jüngritele: "Miks Ta sööb ja joob tölnerite ja patustega?"

¹⁷ Ja kui Jeesus seda kuulis, ütles Ta neile: "Ei terved vaja arsti, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!"

¹⁸ Ja Johannese ja variseride jüngrid pidasid paastu. Siis tuldi ja üteldi Temale: "Miks Johannese ja variseride jüngrid paastuvad, aga Sinu jüngrid ei paastu?"

¹⁹ Jeesus ütles neile: "Ega peiupoisid või paastuda sel ajal, kui peigmees on nende juures? Niikaua kui peigmees on nende juures, ei või nad paastuda.

²⁰ Aga päevi tuleb, mil peigmees neilt ära võetakse, ja siis, sel päeval, nad paastuvad.

²¹ Ükski ei pane vanutamata riidetükki paigaks vanale kuuele, muidu augutäidis rebeneb selle küljest lahti, uus vana küljest, ja auk läheb pahemaks.

²² Ka ei pane ükski värsket viina vanadesse nahklähkritesse; muidu värske viin ratkub länkrid ja viin ning lähkrid lähevad raisku; vaid värske viin valatakse uutesse lähkritesse!"

²³ Ja juhtus, et Ta ühel hingamispäeval kõndis läbi viljapõldude ja Ta jüngrid hakkasid teed käies viljapäid katkuma.

²⁴ Ja variserid ütlesid Temale: "Vaata, miks nad hingamispäeval teevad, mida ei tohi?"

²⁵ Tema ütles neile: "Kas te ei ole lugenud, mis tegi Taavet, kui tal puudus oli ning nälg temal ja ta kaaslastel,

²⁶ kuidas ta läks Jumala kotta ülempreester Ebjatari ajal ja sõi ära vaateleivad, mida ühelgi ei olnud luba süüa kui vaid preestritel, ja andis ka neile, kes olid temaga?"

²⁷ Ja ta ütles neile: "Hingamispäev on tehtud inimese pärast aga mitte inimene hingamispäeva pärast!

²⁸ Nii on Inimese Poeg ka hingamispäevaisand!"

¹ Ja Ta läks jälle kogudusekotta. Ja seal oli mees, kellel oli kuivanud käsi.

² Ja nad varitsesid Teda, kas Ta hingamispäeval peaks terveks tegema, et kaevata Tema peale.

³ Siis Ta ütles mehele, kellel oli kuivanud käsi: "Tõuse ja astu esile!"

⁴ Ja Ta küsis neilt: "Kas tohib hingamispäeval teha head või kurja, et elu päästa või hukata?" Aga nad jäid vait.

⁵ Ja Ta vaatas ümber nende peale vihaga ja oli ühtlasi kurb nende südamekanguse pärast ja ütles mehele: "Siruta käsi!" Ja ta sirutas; ja ta käsi sai jälle terveks.

⁶ Ja variserid läksid välja ja pidasid kohe nõu Heroodese seltsiga Jeesuse vastu, et Teda hukata.

⁷ Aga Jeesus läks ära ühes Oma jüngritega mere poole, ja suurrahvahulk järgis Teda Galileast ja Judeast,

⁸ ja Jeerusalemast ja Idumeast ja teiselt poolt Jordanit ja Tüürose ja Siidoni ümbrusest, suur rahvakogu, kes kuuldes, mis suuri asju Ta tegi, tuli Tema juure.

⁹ Ja Ta ütles Oma jüngritele, et nad hoiaksid lootsiku Temale valmis rahva pärast, et see ei tungiks Ta peale,

¹⁰ sest Ta tegi terveks paljusid, mistõttu Temale peale rõhusid kõik, kelledel oli häda, et nad saaksid teda puudutada.

¹¹ Ja rüvedad vaimud, kui nad Teda nägid, heitsid maha Tema ette, kisendasid ning ütlesid: "Sina oled Jumala Poeg!"

¹² Ja Ta hoiatas neid kangesti, et nad ei teeks Teda avalikuks.

¹³ Ja Ta läks üles mäele ja kutsus Enese juure, keda Ta tähtis, ja nad tulid Ta juure.

¹⁴ Ja Ta määras kaksteistkümmend, et need oleksid Tema juures ja Ta võiks neid läkitada kuulutama

¹⁵ ja et neil oleks meelevald välja ajada kurje vaime.

¹⁶ Ta määras need kaksteistkümmend: Siimona, ja pani temale nimeks Peetrus,

¹⁷ ja Jakoobuse, Sebedeuse poja, ja Johannese, Jakoobuse venna, ja pani neile nimeks Boanerges, see on Kõuepojad;

¹⁸ ja Andrease ja Filippuse ja Bartolomeuse ja Matteuse ja Tooma ja Jakoobuse, Alfeuse poja, ja Taddeuse ja Siimona Kaanast,

¹⁹ ja Juudas Iskarioti, kes Ta ära andis.

²⁰ Ja Ta tuli koju. Ja rahvas tuli jälle kokku, nõnda et nad ei saanud leibagi võtta.

²¹ Ja kui Tema juures olijad seda kuulsid, läksid nad välja Teda kinni võtma, sest nad ütlesid: "Ta on arust ära!"

²² Ja kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemast, ütlesid: "Temas on Peeltsebul, ja kurjade vaimude ülema abil ajab Ta välja kurje vaime!"

²³ Tema kutsus need Enese juure ja ütles neile võrdumitega: "Kuidas võib saatan välja ajada saatanat?

²⁴ Ja kui kuningriik on isekeskis riius, siis ei või see kuningriik püsida.

²⁵ Ja kui koda on, isekeskis riius, siis ei või see koda püsida.

²⁶ Ja kui saatan paneb iseenesele vastu, siis ei või ta püsida, vaid tal on ots käes!

²⁷ Ükski ei või minna vägeva majasse ja risuda ta riistu, kui ta enne seda vägevat ei seo. Ja siis ta võib rüüstata tema maja.

²⁸ Tõesti Ma ütlen teile, et kõik patud antakse inimlastele andeks, ja Jumala pilkamised, niipalju kui nad iganes on Jumalat pilganud,

²⁹ kuid kes iganes on pilganud Püha Vaimu, sellel ei ole andekssaamist iialgi, vaid ta on süüdlane igaveses patus!"

³⁰ Sest nad ütlesid: "Temas on rüve vaim!"

³¹ Siis tulid Tema Ema ja vennad ja seisid õues ja läkitasid Tema juure Teda kutsuma.

³² Ja rahvas istus Ta ümber ja Temale üteldi: "Vaata, Su Ema ja su vennad õues otsivad Sind!"

³³ Ta vastas neile ning ütles: "Kes on Mu ema või mu vennad?"

³⁴ Ja ta vaatas Enese ümber nende peale, kes istusid sõõris Ta ümber, ning ütles: "Vaata, siin on Mu ema ja Mu vennad!

³⁵ Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on Mu vend ja õde ja ema!"

¹ Ja Ta hakkas jälle õpetama mere ääres. Ja üsna palju rahvast kogunes Ta juure, nõnda et Ta pidi minema paati ja istuma merel. Ja kõik rahvas oli maal mererannas.

² Ja Ta õpetas neid palju tähendamissõnadega, ja Oma õpetuses Ta ütles neile:

³ "Kuulge! Vaata, külvaja läks välja külvama.

⁴ Ja sündis, kui Ta külvas, et muist kukkus tee ääre, ja linnud tulid ja sõid selle.

⁵ Ja muist kukkus kaljusele maale, kus tal ei olnud palju mulda; ja see tärkas varsti, sest tal ei olnud sügavat maad.

⁶ Aga kui päike tõusis, kõrbes see, ja et tal ei olnud juurt, kuivas ta ära.

⁷ Ja muist kukkus ohakate sekka, ja ohakad tõusid ning lämmatasid selle, ja ta ei annud vilja.

⁸ Ja muist kukkus heale maale, ja kui see tärkas ja kasvas, andis see vilja, ja mõni kandis kolmkümmend seemet ja mõni kuuskümmend ja mõni sada."

⁹ Ta ütles: "Kel kõrvad on kuulda, see kuulgu!"

¹⁰ Aga kui Ta üksi oli, küsisid Temalt need, kes ühes nende kaheteistkümnega olid Tema ümber, nende tähendamissõnade mõtet.

¹¹ Ja Ta ütles neile: "Teile on antud mõista Jumala Riigi saladust, aga neile, kes on väljas, sünnib see kõik tähendamissõnade läbi,

¹² et nad nähes näeksid ega taipaks, ja kuuldes kuuleksid ega mõistaks, et nad ei pöörduks ja neile ei antaks andeks!"

¹³ Ja Ta ütles neile: "Te ei taipa seda tähendamissõna, kuidas te siis tahate mõista kõiki teisi tähendamissõnu?

¹⁴ Külvaja külvab sõna.

¹⁵ Need on teeäärsed, kuhu sõna külvatakse, ja kui nad on kuulnud, tuleb kohe saatan ja võtab sõna ära, mis nendesse oli külvatud.

¹⁶ nõndasamuti, mis külvati kaljusele maale, on need, kes kui nad sõna kuulevad, seda kohe rõõmuga vastu võtavad,

¹⁷ aga neil ei ole juurt enestes, vaid nad kestavad ainult üürikese aja; pärast, kui tõuseb viletsus või tagakiusamine sõna pärast, nad taganevad varsti.

¹⁸ Ja teised on ohakate sekka külvatud. Need on, kes sõna kuulevad,

¹⁹ aga selle maailma mured ja rikkuse petlikkus ja muude asjade himud saavad võimule ja lämmatavad sõna ära, ja see jääb viljatumaks.

²⁰ Ja kes on heale maale külvatud, on need, kes sõna kuulevad ja vastu võtavad ja kannavad vilja, mõni kolmekümnekordselt ja mõni kuuekümnekordselt ja mõni sajakordselt."

²¹ Ja Ta ütles neile: "Kas küünal tuuakse selleks, et panna teda vaka alla või voodi alla? Kas mitte selleks, et teda panna küünlajalale?

²² Sest midagi ei ole varjul muu jaoks, kui et ta saaks avalikuks, ja midagi ei ole peidetud muu jaoks, kui et ta tuleks ilmsiks.

²³ Kui kellelgi kõrvad on kuulda, see kuulgu!"

²⁴ Ja Ta ütles neile: "Pange tähele, mida te kuulete. Mis mõõduga te mõõdate, sellega mõõdetakse teile ja teile lisatakse veel juure.

²⁵ Sest kellel on, sellele antakse; ja kellel ei ole, sellelt võetakse see, mis tal on!"

²⁶ Ja Ta ütles: "Nõnda on Jumala Riik, otsegu inimene viskab seemet maa peale,

²⁷ ja heidab magama ja tõuseb üles öösel ja päeval, ja seeme tärkab ja sirgub, nõnda et ta isegi ei tea kuidas.

²⁸ Sest maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, pärast päid, siis täit nisu pea sees.

²⁹ Aga kui vili on valminud, saadab ta sedamaid sirbi sinna, sest lõikus on käes."

³⁰ Ja Ta ütles: "Millega võiksime võrrelda Jumala Riiki? Või missuguse tähendamissõnaga me seda tähendame?

³¹ Sinepiivakesega, mis on, kui see maha külvatakse, väiksem kui kõik muud seemned maa peal,

³² aga kui see on külvatud, tõuseb ta ning saab suuremaks kõigist taimedest ja kasvatab suured oksad, nõnda et taeva linnud võivad pesitada ta varju all."

³³ Ja mitme niisugune tähendamissõnaga rääkis Ta neile sõnu sedamööda, kuidas nad suutsid kuulda.

³⁴ Aga ilma tähendamissõnata ei rääkinud Ta neile midagi; ja isepäinis Ta seletas jüngritele kõik ära.

³⁵ Ja samal päeval, kui õhtu käes oli, ütles Ta neile: "Lähme üle teisele poole."

³⁶ Ja kui nad rahva olid laskunud ära minna, võtavad nad Tema paati; nõnda nagu Ta oli; ja ka teisi paate oli Temaga.

³⁷ Siis tõusis kange tuulispea ja lõi laineid paati, nõnda et paat juba täitus.

³⁸ Ja Tema Ise oli paadi päras magamas, toetudes peaalusele; ja nad äratasid Ta üles ja ütlesid Talle: "Õpetaja, kas Sa ei hooli sellest, et me hukkume?"

³⁹ Tema tõusis üles ja sõitles tuult ning ütles merele: "Ole vait ja väga!" Ja tuul rauges, ja meri jäi täiesti vaikseks.

⁴⁰ Ja Ta ütles neile: "Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?"

⁴¹ Ja nad lõid väga kartma ning ütlesid üksteisele: "Kes See siis õieti on, et ka tuul ja meri kuulevad Tema sõna?"

¹ Ja nad tulid teisele poole merd gerasalaste maale.

² Ja kui Ta paadist väljus, kohtas Teda varsti haudadest tulnud mees, kellel oli rüve vaim.

³ Mehe eluase oli surnuhaudades ja keegi ei suutnud teda ahelatega kinni panna,

⁴ sest ta oli mitu korda olnud kinni jalgrau'us ja ahelais, aga oli ahelad puruks kiskunud ja jalgrauad katki murdnud, nii et ükski ei suutnud teda taltsutada.

⁵ Ööd ja päevad läbi oli ta aina mägedel ja surnuhaudades ning karjus ja peksis ennast kividega.

⁶ Aga kui ta Jeesust kaugelt nägi, jooksis ta ja kummardas Teda

⁷ ja ütles suure häälega kisendades: "Mis Sinul on minuga tegemist, Jeesus, kõige kõrgema Jumala Poeg? Ma vannutan Sind Jumala juures, et Sa mind ei piinaks!"

⁸ Sest Ta oli ütelnud temale: "Mine välja inimesest, sa rüve vaim!"

⁹ Ja Ta küsis temalt: "Mis su nimi on?" Ta ütles Talle: "Mu nimi on Leegion, sest meid on palju!"

¹⁰ Ja ta anus Teda väga, et Ta neid välja ei saadaks sealt maalt.

¹¹ Ent seal oli mäe all suur seakari söömas.

¹² Ja rüvedad vaimud anuksid Teda ning ütlesid: "Läheta meid sigade sisse, et me läheksime neisse!"

¹³ Ja Tema andis neile loa. Siis rüvedad vaimud väljusid ja läksid sigade sisse. Ja seakari kukutas enese ülepeakaela kaldalt merre, arvult ligi kaks tuhat, ja uppus merre.

¹⁴ Aga nende karjatsejad põgenesid ja teatasid sellest linnas ja maal. Ja inimesi tuli välja vaatama, mis on sündinud.

¹⁵ Ja nad tulid Jeesuse juure ja nägid seestunut, kelles oli olnud Leegion, istuvat, riietatud ja selge aruga olevat. Ja nad kartsid.

¹⁶ Ja need, kes seda olid näinud, jutustasid neile, mis seestunuga oli sündinud, ja sigadest.

¹⁷ Ja inimesed hakkasid Teda paluma, et ta nende maa-alalt ära läheks.

¹⁸ Kui Ta paati astus, palus Talt see, kes oli olnud seestunud, et Ta tohiks jääda Tema juure.

¹⁹ Aga Tema ei lubanud seda talle mitte, vaid ütles talle: "Mine koju omaste juure ja teata neile, mis suuri asju Issand sulle on teinud ja kuidas Ta sinu peale on halastanud."

²⁰ Ja ta läks ära ja hakkas Dekapolis kuulutama, mis suuri asju Jeesus temale oli teinud. Ja kõik panid seda imeks.

²¹ Ja kui Jeesus paadiga jälle siiapoole kaldale oli jõudnud, kogunes palju rahvast Tema juure, ja Ta oli mererannas.

²² Siis tuleb üks kogudusekoja ülemaid, Jairus nimi, ja langeb Teda nähes Tema jalge ette maha

²³ ja palub Teda väga ning ütleb: "Mu tütreke on hinge vaakumas; ma palun, et Sa tuleksid ja paneksid Oma käed tema peale, et ta saaks terveks ning jääks ellu!"

²⁴ Ja Ta läks temaga. Ja palju rahvast käis Tema järel ja rõhus Ta peale.

²⁵ Ja seal oli naine, kes oli kaksteistkümmend aastat olnud veritõves

²⁶ ja oli saanud palju kannatada mitme arsti all ning oli kulutanud kogu oma vara, ilma et ta oleks mingit abi saanud, kuna haigus oli läinud veel pahemaks.

²⁷ See oli kuulnud Jeesusest ja tuli rahva seas Tema selja taha ja puudutas Ta kuube.

²⁸ Sest ta mõtles: Kui ma aga puudutaksin Tema riideid, saaksin ma terveks.

²⁹ Ja kohe kuivas tema vereläte, ja ta tundis oma ihu vaevast terveks saanud olevat.

³⁰ Ka Jeesus tundis kohe Iseeneses, et vägi Temast oli väljunud, pöördus ümber rahva seas ja küsis: "Kes puudutas Mu riideid?"

³¹ Tema jüngrid ütlesid Temale: "Sa näed, et rahvas rõhub Su peale, ja küsid: Kes puudutas Mind?"

³² Ent Ta vaatas ümber, et näha, kes seda oli teinud.

³³ Siis lõi naine kartma ning värises, sest et ta teadis, mis temale oli sündinud, ja tuli ning heitis maha Tema ette ja ütles Temale kogu tõe.

³⁴ Aga Ta ütles naisele: "Tütar, sinu usk on sind aidanud; mine rahuga ja ole terve oma vaevast!"

³⁵ Kui Ta alles rääkis, tulid mõned kogudusekoja ülema perest ja ütlesid: "Su tütar on surnud, mis sa õpetajat veel tülitad?"

³⁶ Aga Jeesus jättis tähele panemata, mida räägiti, ja ütles kogudusekoja ülemale: "Ara karda, usu vaid!"

³⁷ Ja ta ei lasknud kedagi tulla ühes Enesega kui vaid Peetruse, Jakoobuse ja Johannese, Jakoobuse venna.

³⁸ Ja nad tulevad kogudusekoja ülema majasse, ja Ta näeb käratsemist ja nutjaid ja ulujaid;

³⁹ ja sisse minnes ütleb Ta neile: "Mis te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!"

⁴⁰ Ja nad naersid Teda. Aga kui Ta kõik on välja ajanud, võtab Ta Enesega lapse isa ja ema ja Enese juures olijad ja läheb sisse sinna, kus laps maas oli.

⁴¹ Ja lapse käest kinni hakates ütleb Ta temale: "Talitaa kuum!" see on tõlgitult: Neitsike, Ma ütlen sulle, tõuse üles!

⁴² Ja sedamaid tõusis neitsike üles ja kõndis; ta oli juba kaksteistkümmend aastat vana. Ja nad ehmusid üliväga.

⁴³ Ja Ta keelas neid kangesti, et keegi seda ei saaks teada, ja käskis tütarlapsele süüa anda.

¹ Ja Ta läks sealt ära ja tuli Oma kodukohta, ja Ta jüngrid järgisid Teda.

² Ja kui hingamispäev tuli, hakkas Ta kogudusekojas õpetama. Ja paljud, kes Teda kuulsid, hämmastusid väga ja ütlesid: "Kust Sellele see kõik on tulnud ja mis tarkus see on, mis Temale on antud? Ja kuidas niisugused vägevad teod sünnivad Ta käte läbi?

³ Eks Tema ole see puusepp, Maarja poeg, Jakoobuse ja Joosese ja Juuda ja Siimona vend? Ja eks ka Tema õed ole siin meie juures?" Ja nad pahandusid Temast.

⁴ Aga Jeesus ütles neile: "Prohvet ei ole mujal autu kui oma kodukohas ja oma sugulaste seas ning omas majas!"

⁵ Ja Ta ei saanud seal teha ühtki muud vägevat tegu kui ainult panna Oma käed väheste haigete peale ja nad terveks teha.

⁶ Ja Ta pani imeks nende uskmatust. Ja Tema käis läbi ümberkaudsed külad ning õpetas.

⁷ Ja Ta kutsus need kaksteistkümmend Enese juure ja hakkas neid läkitama kahekaupa ja andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle,

⁸ ja käskis neid, et nad midagi muud ei võtaks teele kaasa kui ainult kepi, ei pauna ega leiba ega raha vöö vahele,

⁹ vaid sidugu paeltega kingad jalga ja ärgu pangu kaht kuube selga.

¹⁰ Ja Ta ütles neile: "Kuhu kotta te iganes sisse lähete, sinna jääge, seni kui te sealt väljute.

¹¹ Ja kus paigas iganes teid vastu ei võeta ega kuulata, sealt väljuge ja puistake tolm oma jalgadelt neile tunnistuseks!"

¹² Ja nad läksid välja ja kuulutasid, et tuleb meelt parandada,

¹³ ja ajasid palju kurje vaime välja ja võidsid palju tõbiseid õliga ja tegid nad terveks.

¹⁴ Ja kuningas Heroodes sai kuulda Jeesusest, sest Ta nimi oli juba tuttav, ja ütles: "Ristija Johannes on surnuist üles tõusnud ja sellepärast on imelised väed tema sees tegevad!"

¹⁵ Aga teised ütlesid: "Tema on Eelija!" Teised aga: "Tema on prohvet nagu üks prohveteid!"

¹⁶ Aga kui Heroodes seda kuulis, ütles ta: "Johannes, kelle pea ma otsast raiusin, on üles tõusnud!"

¹⁷ Sest Heroodes ise oli läkitanud ja Johannese kinni võtnud ja tema sidunud ning vangitorni pannud Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast. Sest ta oli tema enesele naiseks võtnud.

¹⁸ Oli ju Johannes ütelnud Heroodesele: "Sul ei ole luba oma venna naist pidada!"

¹⁹ Aga Heroodias kandis ta peale viha ja tahtis teda tappa, ja ei saanud mitte.

²⁰ Sest Heroodes kartis Johannest; ta teadis teda õige ja püha mehe olevat ning kaitses teda, ja kui ta teda kuulis, jäi ta mõneski asjas kahevahele ja kuulas teda siiski hea meelega.

²¹ Kui nüüd paras aeg oli tulnud, mil Heroodes oma sünnipäeval tegi söömaaja oma suurtele isandatele ja pealikuile ning Galilea ülemaile,

²² siis tuli sama Heroodiase tütar sisse ja tantsis. See oli meelt mööda Heroodesele ja neile, kes lauas istusid. siis ütles kuningas neitsile: "Palu mult, mida sa iganes tahad, ja ma annan sulle!"

²³ Ja ta vandus temale: "Ma annan sulle, mis sa iganes minult palud, olgu kas või pool minu kuningriiki!"

²⁴ Aga neitsi läks välja ja küsis oma emalt: "Mis ma pean paluma?" Ent ema ütles: "Ristija Johannese pea!"

²⁵ Ja neitsi läks kohe rutuga kuninga juure, palus ning ütles: "Ma tahan, et sa mulle sedamaid annad vaagnal Ristija Johannese pea!"

²⁶ Siis sai kuningas väga kurvaks, kuid vande ja lauasistujate pärast ta ei tahtnud temale seda keelata.

²⁷ Ja kuningas läkitas kohe valvuri ja käskis tuua tema pea.

²⁸ See läks ja raius vangitornis ta pea otsast ära ja tõi ta pea vaagnal ning andis selle neitsile, ja neitsi andis selle oma emale.

²⁹ Kui tema jüngrid seda kuulsid, tulid nad ja võtsid ta keha ja panid selle hauda.

³⁰ Ja Apostlid tulid kokku Jeesuse juure ja kuulutasid Temale kõik, mida nad olid teinud ja mida õpetanud.

³¹ Siis Ta ütles neile: "Tulge teie kõrvale üksikusse paika ja puhake pisut!" Sest tulijaid ja minejaid oli palju ja nad ei saanud mahti süüagi.

³² Ja nad sõudsid paadiga kõrvaie üksikusse paika.

³³ ja paljud nägid neid ära sõudvat ning tundsid Tema ära ja jooksid jala sinna kokku kõigist linnadest ja jõudsid neist ette.

³⁴ Ja kui Ta paadist välja astus ja nägi palju rahvast, hakkas Tal neist hale meel, et nad olid otsegu lambad, kelledel pole karjast. Ja Ta hakkas neid pikalt õpetama.

³⁵ Aga kui aeg oli läinud hiliseks, tulid Ta jüngrid Ta juure ja ütlesid: "Paik on tühi ja aeg jääb juba hiliseks;

³⁶ lase nad minema, et nad läheksid ümberkaudu asulaisse ja küladesse ja ostaksid endile leiba, sest neil ei ole midagi süüa!"

³⁷ Aga Tema kostis ja ütles neile: "Andke teie neile süüa!" Nemad ütlesid Temale: "Kas me peaksime minema kahesaja teenari eest leiba ostma ja neile süüa andma?"

³⁸ Aga Tema küsis neilt: "Mitu leiba teil on? Minge vaadake." Kui nad olid teada saanud, ütlesid nad: "Viis leiba ja kaks kala."

³⁹ Ja Ta käskis neid asetada kõik istuma, salkkond salkkonna kõrvale haljale murule.

⁴⁰ Ja nad istusid maha ridamisi, sajakaupa ja viiekümnekaupa.

⁴¹ Ja Ta võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taeva poole ja õnnistas ja murdis leivad ja andis need Oma jüngrite kätte rahva ette panemiseks. Ja ka need kaks kala jagas Ta kõikidele.

⁴² Ja kõik sõid ja nende kõhud said täis.

⁴³ Ja korjati kokku kaksteistkümmend korvitäit palukesist ja kalust.

⁴⁴ Ja neid, kes leivust olid söönud, oli viis tuhat meest.

⁴⁵ Ja sedamaid sundis Ta Oma jüngreid astuma paati ja sõitma Tema eele teisele rannale Betsaidasse, kuni Tema laseb rahva minema.

⁴⁶ Ja kui Ta lahkumistervituse oli ütelnud, läks Ta mäele palvetama.

⁴⁷ Kui siis õhtu jõudis, oli paat keset merd ja Tema üksi maal.

⁴⁸ Ja Ta nägi neil sõudes püsti häda käes olevat, sest tuul oli neile vastu. Ja neljandal öövahi-korral tuli Ta mere peal kõndides nende juure ja tahtis neist mööda minna.

⁴⁹ Aga kui nad Teda nägid mere peal kõndivat, arvasid nad, et see on tont, ja hakkasid karjuma.

⁵⁰ Sest nad kõik nägid Teda ja ehmusid. Aga Tema rääkis kohe nendega ja ütles neile: "Olge julged, Mina olen, ärge kartke!"

⁵¹ Ja Ta läks nende juure paati, ja tuul rauges. Ja nad kohkusid üpris väga iseenestes,

⁵² sest nad ei olnud veel aru saanud leibade loost, vaid nende süda oli läinud kõvaks.

⁵³ Ja kui nad üle mere olid maale sõudnud, jõudsid nad Gennesaretti ja astusid rannale.

⁵⁴ Ja kui nad paadist olid väljunud, tunti Ta sedamaid ära

⁵⁵ ja joosti kogu sealne ümberkaudne maa läbi ning hakati haigeid vooditega kandma igale poole, kus Teda kuuldi olevat.

⁵⁶ Ja kuhu Ta iganes läks küladesse või linnadesse või asulaisse, asetati põdejaid turgudele ja paluti Teda, et nad saaksid vaid puudutada Tema kuue palistust. Ja kõik, kes Teda puudutasid, said terveks.

¹ Ja variserid ja mõned kirjatundjaist, kes olid tulnud Jeruusalemast, kogunesid Tema juure,

² ja nähes mõningaid Ta jüngritest ebapühade, see on pesemata kätega leiba võtvat -

³ sest variserid ja ükski juut ei söö enne, kui nad on hoolsasti käsi pesnud, nii pidades esivanemate pärimust;

⁴ ka turult tulles ei söö nad muidu kui et nad endid enne pesevad; ja palju muid asju on, mida nad on võtnud pidada, nagu karikate ja kiviriistade ja vasknõude pesemised -

⁵ küsisid Temalt variserid ja kirjatundjad: "Miks Sinu jüngrid ei ela vanemate pärimuse järele, vaid söövad leiba ebapühade kätega?"

⁶ Aga Ta ütles neile: "Jesaja on hästi teist silmakirjatsejaist ennustanud, nõnda nagu on kirjutatud: See rahvas austab Mind huultega, kuid nende süda on Minust kaugel;

⁷ ilmaaegu nad teenivad Mind, õpetades õpetusi, mis on inimeste käskimised.

⁸ Sest hüljates Jumala käsu, te peate inimeste pärimust!"

⁹ Ja Ta ütles neile: "Ilus küll! Te heidate Jumala käsu kõrvale, et pidada oma pärimust!

¹⁰ Sest Mooses ütles: Sa pead oma isa ja ema austama, ja kes isa või ema neab, peab surma surema!

¹¹ Teie aga ütlete: Kui inimene ütleb oma isale või emale: Korbaan - see tähendab ohvriand - on see, mis sa iganes minu käest võiksid saada!,

¹² siis te ei lase teda enam ühtki head teha oma isale ega emale

¹³ ja teete nõnda Jumala sõna tühjaks oma pärimusega, mille te oiete pärinud, ja teete palju muud seesugust."

¹⁴ Ja Ta kutsus jälle kõik rahva Enese juure ja ütles neile: "Kuulge Mind kõik ja mõistke!

¹⁵ Miski, mis läheb väljastpoolt inimest tema sisse ei või teda rüvetada; aga mis läheb inimesest välja, see rüvetab inimest.

¹⁶ Kui kellelgi kõrvad on kuulda, see kuulgu!"

¹⁷ Ja kui Ta rahva juurest oli läinud ühte majasse, küsisid Ta jüngrid Temalt selle tähendamissõna mõtet.

¹⁸ Ja ta ütles neile: "Kas teiegi olete mõistmatumad? Eks te saa aru, et kõik, mis väljastpoolt läheb inimese sisse, ei või teda rüvetada?

¹⁹ Sest see ei lähe mitte tema südamesse, vaid kõhtu, ja väljub eri paika." Nii Ta kuulutas kõik toidused puhtaks.

²⁰ Ja Ta ütles: "Mis inimesest välja läheb, see rüvetab inimest.

²¹ Sest seestpoolt, inimeste südamest, lähtuvad kurjad mõtted, hoorus, vargused, tapmised,

²² abielurikkumised, ahnus, kurjused, kavalus, kiimalus, kade silm, Jumala pilkamine, kõrkus, rumalus.

²³ Kõik need pahad asjad lähtuvad seestpoolt ja rüvetavad inimest."

²⁴ Ja Ta tõusis ning läks sealt ära Tüürose ja Siidoni alale. Ja Ta läks ühte majasse ega tahtnud, et keegi seda teada saaks. Kuid Ta ei võinud jääda varjule.

²⁵ Sest üks naine, kelle tütrekesel oli rüve vaim, oli Temast kohe kuulda saanud ja tuli ning heitis ta jalge ette maha.

²⁶ See naine oli kreeklane, sündimise poolest Sürofoiniikia inimene. Ja see palus Teda, et Ta ajaks kurja vaimu välja ta tütrest.

²⁷ Siis ütles Jeesus temale: "Lase esmalt laste kõhud täis saada; sest ei ole mitte hea võtta laste leib ja heita koerukeste ette!"

²⁸ Ent naine kostis ja ütles Temale: "Jah, Issand, aga koerukesed laua all söövad laste raasukesi!"

²⁹ Siis Ta ütles naisele: "Selle sõna pärast mine; kuri vaim on sinu tütrest lahkunud!"

³⁰ Ja naine läks koju ja leidis tütre voodis magavat ning kurja vaimu lahkunud olevat.

³¹ Ja kui Ta jälle välja läks Tüürose aladelt, tuli Ta Siidoni kaudu Galilea mere ääre Dekapoli alade keskkohale.

³² Ja Ta juure toodi kurt, kellel oli kidakeel, ja paluti Teda, et Ta paneks Oma käe tema peale.

³³ Siis Ta võttis tema rahva seast kõrvale ja pistis Oma sõrmed tema kõrvu ja sülitas ning puudutas ta keelt,

³⁴ vaatas üles taevasse, ohkas ja ütles talle: "Effataa!", see on: Mine lahti!

³⁵ Ja tema kõrvad läksid lahti ja ta keeleköidik pääsis kohe valla, ja ta rääkis selgesti.

³⁶ Ja Ta keelas neid seda ühelegi rääkimast. Aga mida enam Ta neid keelas, seda enam nad kuulutasid seda.

³⁷ Ja inimesed hämmastusid üliväga ja ütlesid: "Kõik on Ta hästi teinud; kurdid teeb ta kuulma ja keeletumad rääkima!"

¹ Neil päevil, kui jälle väga palju rahvast koos oli ja neil ei olnud midagi süüa, kutsus Jeesus jüngrid Enese juure ja ütles neile:

² "Mul on väga hale meel rahvast, sest nad on juba kolm päeva olnud Minu juures, ja neil ei ole midagi süüa.

³ Ja kui Ma nad lasen koju minna söömata, nõrkevad nad teel!" Sest mõned neist olid kaugelt tulnud.

⁴ Ja Ta jüngrid vastasid Temale: "Kust võib keegi siin kõrves neid leivaga täita?"

⁵ Ja Ta küsis neilt: "Mitu leiba teil on?" Nad ütlesid: "Seitse."

⁶ Ja Ta käskis rahva istuda maa peale. Siis Ta võttis need seitse leiba, tänas, murdis ja andis Oma jüngrite kätte, et nad paneksid ette. Ja nad panid rahvale ette.

⁷ Ja neil oli pisut kalukesi; ja Ta õnnistas ja käskis ka need ette panna.

⁸ Siis nad sõid ja nende kõhud said täis, ja ülejäänud palukesi korjati kokku seitse korvitäit.

⁹ Aga sööjaid oli olnud arvata neli tuhat. Ja Ta laskis nad minna.

¹⁰ Ja varsti Ta astus ühes oma jüngritega paati ja jõudis Dalmanuuta paikadesse.

¹¹ Ja variserid tulid välja ja hakkasid Temaga vaidlema ning nõudsid Temalt tunnustähte taevast, et Teda kiusata.

¹² Siis Ta ohkas Oma vaimus ja ütles: "Miks see sugu otsib tähte? Tõesti, Ma ütlen teile, sellele soole ei anta tähte!"

¹³ Ja Ta jättis nad maha ja astus jälle paati ja läks ära teisele poole.

¹⁴ Ja nad olid unustanud leiba kaasa võtta ja neil ei olnud rohkem kui üksainus leib paadis kaasas.

¹⁵ Ja Ta käskis neid ning ütles: "Vaadake ette, hoiduge variseride haputaignast ja Heroodese haputaignast!"

¹⁶ Ja nad arutlesid isekeskis seda, et neil ei ole leiba.

¹⁷ Tema märkas seda ning ütles neile: "Mis te arutate, et teil ei ole leiba? Kas te veel ei mõista ega saa aru? Kas teil on ikka alles kõva süda?

¹⁸ Silmad teil on, aga te ei näe; kõrvad teil on, aga te ei kuule ega mäleta.

¹⁹ Kui Ma viis leiba murdsin viiele tuhandele, mitu korvitäit palukesi te siis korjasite?" Nad ütlesid: "Kaksteistkümmend!"

²⁰ "Kui Ma seitse murdsin neljale tuhandele, mitu korvitäit palukesi te siis korjasite?" Nad ütlesid: "Seitse."

²¹ Siis Ta ütles neile: "Kuidas te siis ei mõista?"

²² Ja nad tulevad Betsaidasse. Ja Ta juure tuuakse pime, ja nad paluvad Teda, et Ta teda puudutaks.

²³ Siis Ta haaras pimeda käest kinni ja viis ta alevist välja, sülitas temale silmi ning pani Oma käed ta peale ja küsis talt: "Kas sa näed midagi?"

²⁴ Tema vaatas üles ning ütles: "Ma näen inimesi, ma näen neid nagu puid kõndimas!"

²⁵ siis Ta pani taas Oma käed ta silmadele; ja nüüd ta vaatas teravasti ja oli jälle terve; ja ta nägi kõike selgesti.

²⁶ Ja Ta saatis tema koju ning ütles: "Ära minegi külasse!"

²⁷ Ja Jeesus ja Ta jüngrid läksid Filippuse Kaisarea küladesse. Ja teel küsis Ta Oma jüngritelt ning ütles neile: "Kelle Mind inimesed ütlevad olevat?"

²⁸ Aga nemad vastasid Temale ning ütlesid: "Ristija Johannese, ja teised Eelija, ja veel teised ühe prohveteist!"

²⁹ Siis Ta küsis neilt: "Aga teie, kelle teie ütlete Mind olevat?" Peetrus vastas ning ütles Temale: "Sina oled Kristus!"

³⁰ Ja Ta hoiatas neid kõvasti, et nad Temast ühelegi ei räägiks.

³¹ Ja Ta hakkas neid õpetama: "Inimese Poeg peab palju kannatama ja hüljatama vanemate ja ülempreestrite poolt ning tapetama ja kolme päeva pärast üles tõusma."

³² Ja Ta rääkis seda üsna avalikult. Ja Peetrus võttis ta isepäinis ja hakkas Teda noomima.

³³ Aga tema pöördus, vaatas Oma jüngritele ja sõitles Peetrust ning ütles: "Tagane Minust, saatan, sest sa ei mõtle seda, mis on Jumala, vaid mis on inimeste kohane!"

³⁴ Ja Ta kutsus rahva Enese juure ühes Oma jüngritega ning ütles neile: "Kui keegi tahab Minu järele tulla, siis ta salaku end ära ja võtku oma rist enese peale ja järgigu Mind.

³⁵ Sest kes iganes oma hinge tahab päästa, see kaotab selle; aga kes iganes oma hinge kaotab Minu ja armuõpetuse pärast, see päästab selle.

³⁶ Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta kogu maailma kasuks saaks, aga oma hingele kahju teeks?

³⁷ Või mis võib inimene anda oma hinge vahetushinnaks?

³⁸ Sest kes häbeneb Minu ja Mu sõnade pärast selles abielurikkujas ja patuses tõus, selle pärast häbeneb ka Inimese Poeg, kui Ta tuleb Oma Isa auhiilguses ühes pühade Inglitega!"

¹ Ja tema ütles neile: "Tõesti, Ma ütlen teile, neist, kes siin seisavad, on mõned, kes ei maitse surma, kuni nad näevad Jumala Riigi tulnud olevat väega!"

² Ja kuue päeva pärast võttis Jeesus enesega Peetruse, Jakoobuse ja Johannese ning viis nad üles kõrgele mäele isepäinis, ja Tema muudeti nende ees.

³ Tema riided läksid hiilgavaks, helevalgeks otsegu lumi, nagu neid ükski vanutaja maa peal ei suuda teha nii heledaks.

⁴ Ja Eelija ühes Moosesega ilmus neile, ja nad kõnelesid Jeesusega.

⁵ Ja Peetrus kostis ning ütles Jeesusele: "Rabi, siin on hea olla! Teeme nüüd kolm telki: Sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eeiijale ühe!"

⁶ Aga ta ei teadnud, mida ütelda, sest nad olid täis kartust.

⁷ Siis tuli pilv ja heitis varju nende üle; ja hääl kostis pilvest: "See on Mu armas Poeg, Teda kuulake!"

⁸ Ja kui nad äkitselt ümber vaatasid, ei näinud nad enam kedagi muud kui üksnes Jeesust eneste juures.

⁹ Ja kui nad mäelt alla läksid, keelas Ta neid, et nad ühelegi ei jutustaks, mis nad olid näinud, enne kui Inimese Poeg on surnuist üles tõusnud.

¹⁰ Ja nad pidasid meeles selle sõna ja küsisid isekeskis: "Mis tähendab surnuist üles tõusta?"

¹¹ Siis nad küsisid Temalt ning ütlesid: "Miks kirjatundjad ütlevad, et Eelija peab enne tulema?"

¹² Aga Tema ütles neile: "Eelija tuleb küll enne korda seadma kõike. Ent kuidas on kirjutatud Inimese Pojast, et Ta peab palju kannatama ja Teda peetakse halvaks?

¹³ Aga Ma ütlen teile, et ka Eelija on tulnud ja et nad tegid temale, mida nad tahtsid, nõnda nagu temast on kirjutatud!"

¹⁴ Ja kui nad tulid jüngrite juure, nägi Ta palju rahvast nende ümber ja kirjatundjaid vaidlevat nendega.

¹⁵ Ja kohe, kui rahvahulk Teda nägi, kohkusid kõik ja jooksid Temale vastu ning teretasid Teda.

¹⁶ Ja Ta küsis nendelt: "Miks te vaidlete nendega?"

¹⁷ Siis vastas keegi rahva seast: "Õpetaja, ma tõin Su juure oma poja, kellel on keeletu vaim;

¹⁸ ja kus ta iganes tuleb tema kallale, kisub ta teda, ja tema ajab vahtu ja kiristab hambaid ja kuivetub. Ja ma ütlesin Su jüngritele, et nad ajaksid ta välja, kuid nad ei suutnud!"

¹⁹ Aga Tema vastas neile ja ütles: "Oh sina uskmatu tõug! Kui kaua Ma pean olema teie juures? Kui kaua Ma pean teiega kannatama? Tooge ta Minu juure!"

²⁰ Ja nad tõid ta Tema juure. Ja kohe, kui ta Jeesust nägi, raputas vaim Teda ja ta kukkus maa peale ja aeles ning ajas vahtu.

²¹ Ja Ta küsis tema isalt: "Kui kaua aega see on temal olnud?" Tema vastas: "Lapsest saadik!

²² See on teda mitu puhku küll tulle, küll vette visanud, et teda hukata; aga kui Sa kuidagi võid, siis olgu Sul meist hale meel ning aita meid!"

²³ Aga Jeesus ütles temale: "Sa ütled: Kui Sa võid! Kõik on võimalik sellele, kes usub!"

²⁴ Ja poisi isa hüüdis sedamaid ning ütles: "Ma usun, aita Mu uskmatust!"

²⁵ Aga nähes, et rahvast ikka rohkem kokku jooksis, sõitles Jeesus rüvedat vaimu ning ütles temale: "Sina, keeletu ja kurt vaim, Ma käsin sind: mine temast välja ja ära tule enam tema sisse!"

²⁶ Siis see kisendas ja raputas teda väga ja väljus. Ja poiss jäi otsegu surnuks, nõnda et mitmed ütlesid: "Ta on surnud!"

²⁷ Kuid Jeesus hakkas ta käest kinni ja tõstis ta üles; ja ta tõusis püsti.

²⁸ Ja kui ta koju tuli, küsisid Ta jüngrid Temalt isepäinis: "Miks meie ei võinud teda välja ajada?"

²⁹ Tema ütles neile: "See sugu ei või teisiti välja minna kui vaid palvega!"

³⁰ Ja nad läksid sealt ära ja rändasid läbi Galilea. Ja Ta ei tahtnud, et keegi saaks teada.

³¹ Sest Ta õpetas Oma jüngreid ja ütles neile: "Inimese Poeg antakse inimeste kätte ja nad tapavad Tema, ja kui Ta on tapetud, tõuseb Ta kolmandal päeval üles!"

³² Aga nemad ei saanud aru sellest sõnast ja kartsid Temalt küsida.

³³ Ja nad tulid Kapernauma. Ja koju jõudes Ta küsis neilt: "Mille üle te teel vaidlesite?"

³⁴ Aga nad jäid vait; sest nad olid teel isekeskis vaielnud selle üle, kes on suurem.

³⁵ Ja Tema istus maha ja kutsus need kaksteistkümmend ning ütles neile: "Kui keegi tahab olla esimene, siis olgu ta kõikidest viimne ja kõikide teenija!"

³⁶ Ja Ta võttis lapse ja pani selle nende keskele, ja kaisutas teda ja ütles neile:

³⁷ "Kes iganes ühe niisuguseist lapsist vastu võtab Minu nimel, see võtab Mind vastu, ja kes iganes Mind vastu võtab, see ei võta Mind vastu, vaid Teda, Kes Mind on läkitanud!"

³⁸ Johannes ütles Temale: "Õpetaja, me nägime Sinu nimel kurje vaime välja ajavat meest, kes meid ei järgi, ja me keelasime teda, sest ta ei järgi meid!"

³⁹ Aga Jeesus ütles: "Ärge keelake teda! Sest kedagi ei ole, kes teeb vägeva teo Minu nimel ja suudab sedamaid rääkida Minust kurja.

⁴⁰ Sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt!

⁴¹ Sest kes teid joodab karikatäie veega Minu nimel, sellepärast et te olete Kristuse Omad, tõesti, Ma ütlen teile, see ei jää ilma oma palgast!

⁴² Ja kes pahandab üht neist pisukesist, kes Minusse usuvad, sellele oleks parem, et veskikivi temale kaela pandaks ja ta merre visataks!

⁴³ Ja kui su käsi sind pahandab, raiu ta maha; parem on sul vigasena minna ellu kui et sul on kaks kätt ja pead minema põrgusse, kustumatusse tulle,

⁴⁴ kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu!

⁴⁵ Ja kui su jalg sind pahandab, raiu ta maha; parem on sul jalutuna minna ellu kui et sul on kaks jalga ja sind heidetakse põrgusse,

⁴⁶ kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu!

⁴⁷ Ja kui su silm sind pahandab, kisu ta välja; parem on sul ühe silmaga minna Jumala riiki kui et sul on kaks silma ja sind heidetakse põrgusse,

⁴⁸ kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu!

⁴⁹ Sest igaüht peab tulega soolatama!

⁵⁰ Sool on hea; aga kui sool tuimaks läheb, millega te teete ta maitsekaks? Olgu teil enestes soola ja pidage rahu isekeskis!"

¹ Ja Tema läks sealt teele ja tuli Judea aladele ja maale sealpool Jordanit. Ja rahvast voolas jälle kokku Tema juure, ja Ta õpetas neid jälle nagu tavaliselt.

² Ja varisere tuli Tema juure, ja Teda kiusates küsisid nad Temalt: "Kas on mehel luba oma naist enesest lahutada?"

³ Tema vastas ja ütles neile: "Mida Mooses teid käskis?"

⁴ Nemad ütlesid: "Mooses andis loa kirjutada lahutuskiri ja lahutada!"

⁵ Aga Jeesus kostis ja ütles: "Teie südame kanguse pärast ta kirjutas teile selle käsu,

⁶ ent loomise algusest Jumal lõi nad meheks ja naiseks.

⁷ Sellepärast loobub inimene oma isast ja emast,

⁸ ja need kaks, mees ja naine, saavad üheks lihaks. Nii ei ole nad enam kaks, vaid üks liha.

⁹ Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu!"

¹⁰ Ja kodus küsisid Tema jüngrid jälle Temalt sama asja pärast.

¹¹ Ja Ta ütles neile: "Kes iganes oma naise enesest lahutab ja võtab teise, rikub abielu tema vastu.

¹² Ja kui naine enese lahutab oma mehest ja läheb teisele, siis ta rikub abielu!"

¹³ Ja nad tõid Tema juure lapsukesi, et Ta neid puudutaks. Aga jüngrid sõitlesid toojaid.

¹⁴ Kui Jeesus seda nägi, läks Ta tusaseks ja ütles neile: "Laske lapsukesed Minu juure tulla, ärge keelake neid, sest niisuguste päralt on Jumala Riik!

¹⁵ Tõesti, Ma ütlen teile, kes Jumala Riiki vastu ei võta nagu lapsuke, see ei pääse sinna sisse!"

¹⁶ Ja Ta kaisutas neid ja pani Oma käed nende peale ning õnnistas neid.

¹⁷ Ja kui Ta ära läks teele, jooksis keegi Ta juure, langes põlvili Ta ette ning küsis Temalt: "Hea Õpetaja, mis ma pean tegema, et ma igavese elu päriksin?"

¹⁸ Aga Jeesus ütles talle: "Miks sa Mind nimetad heaks? Keegi muu ei ole hea kui ainult Jumal.

¹⁹ Käsud sa tead: Sa ei tohi tappa; sa ei tohi abielu rikkuda; sa ei tohi varastada; sa ei tohi valet tunnistada; sa ei tohi kedagi petta; sa pead oma isa ja ema austama!"

²⁰ Aga ta kostis ja ütles Temale: "Õpetaja, seda kõike ma olen pidanud oma noorestpõlvest alates!"

²¹ Ja Jeesus vaatas tema peale ja tundis armastust ta vastu ning ütles talle: "Üht asja on sulle vaja: mine ja müü ära kõik, mis sul on, ja anna vaestele, ja sul on siis varandus taevas; ja tule ning järgi Mind!"

²² Tema aga jäi murelikuks selle sõna pärast ja läks ära kurva meelega, sest tal oli palju vara.

²³ Siis Jeesus vaatas ümber ja ütles Oma jüngritele: "Kui raske on neil, kelledel on palju vara, sisse minna Jumala Riiki!"

²⁴ Aga jüngrid kohkusid Tema sõnade pärast. Ent Jeesus kostis jälle ja ütles neile: "Lapsed, kui raske on sisse minna Jumala Riiki!

²⁵ Hõlpsam on kaamelil minna läbi nõelasilma kui rikkal pääseda Jumala Riiki!"

²⁶ Aga nemad hämmastusid veel enam ja ütlesid isekeskis: "Kes siis võib õndsaks saada?"

²⁷ Jeesus vaatas nendele ja ütles: "Inimestel on see võimatu, aga mitte Jumalal; sest Jumalal on kõik võimalik!"

²⁸ Peetrus hakkas Temale ütlema: "Vaata, meie oleme jätnud maha kõik ja oleme järginud Sind!"

²⁹ Jeesus ütles: "Tõesti, Ma ütlen teile, ei ole kedagi, kes maja või vennad või õed või ema või isa või naise või põllud on maha jätnud Minu ja Armuõpetuse pärast

³⁰ ega saaks sajakordselt nüüd selsinasel ajal maju ja vendi ja õdesid ja emasid ja lapsi ja põlde keset tagakiusamisi ja tulevases maailma-ajastus igavest elu!

³¹ Aga paljud esimesed saavad viimseiks ja viimsed esimesiks!"

³² Aga nad olid teel minemas Jeruusalemma; ja Jeesus käis nende ees, ja nad kohkusid, aga järelkäijad kartsid. Ja Ta võttis jälle need kaksteistkümmend Enese juure ja hakkas neile rääkima, mis Temale peab sündima:

³³ "Vaata, me läheme üles Jeruusalemma; ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte, ja nad mõistavad Ta surma ja annavad Ta paganate kätte.

³⁴ Ja need pilkavad Teda ja sülitavad Ta peale ja peksavad Teda rooskadega ja tapavad Tema, ja kolme päeva pärast tõuseb ta üles!"

³⁵ Siis tulid Tema juure Jakoobus ja Johannes, mõlemad Sebedeuse pojad, ja ütlesid: "Õpetaja, me tahame, et Sa meile teeksid, mis me Sinult palume!"

³⁶ Aga Tema ütles neile: "Mida te tahate, et ma teile teeksin?" 37 Nemad ütlesid Talle: "Anna meile, et me üks Sinu paremal ja teine Sinu vasakui pool saaksime istuda Sinu auhiilguses!"

³⁸ Aga Jeesus ütles neile: "Te ei tea, mida te palute. Kas te võite juua seda karikat, mida Mina joon, või endid lasta ristida selle ristimisega, millega Mind ristitakse?"

³⁹ Aga nad ütlesid Talle: "Võime küll!" Jeesus ütles neile: "Seda karikat, mida Mina joon, peate te jooma, ja selle ristimisega, millega Mind ristitakse, peab teid ristitama,

⁴⁰ kuid istuda Mu paremal ja vasakul pool ei ole Minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud!"

⁴¹ Kui need kümme seda kuulsid, said nad pahaseks Jakoobuse ja Johannese peale.

⁴² Ja Jeesus kutsus nad Enese juure ja ütles neile: "Te teate, et need, keda arvatakse rahvaste ülemaiks, valitsevad nende üle ja rahvaste suured tarvitavad võimust nende vastu.

⁴³ Aga nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes teie seast tahab saada suureks, olgu teie teenija,

⁴⁴ ja kes teie seast tahab olla kõige ülem, olgu kõikide ori!

⁴⁵ Sest Inimese Poeg ei ole tulnud ennast laskma teenida, vaid ise teenima ja andma oma hinge lunaks paljude eest!"

⁴⁶ Ja nad tulid Jeerikosse. Ja kui Ta Jeerikost välja läks ja Tema jüngrid ja suur hulk rahvast, siis istus Timeuse poeg, pime Bartimeus, tee ääres ja kerjas.

⁴⁷ Ja kui ta kuulis, et Jeesus Naatsaretlane on seal, hakkas ta kisendama ja ütlema: "Jeesus, Taaveti poeg, halasta minu peale!"

⁴⁸ Ja paljud sõitlesid teda, et ta jääks vait; kuid ta kisendas veel enam: "Taaveti poeg, halasta minu peale!"

⁴⁹ Ja Jeesus jäi seisma ja ütles: "Kutsuge ta siia!" Ja nad kutsusid pimedat ja ütlesid temale: "Ole julge, tõuse üles, Tema kutsub sind!"

⁵⁰ Ent tema viskas kuue seljast, tõusis püsti ja tuli Jeesuse juure.

⁵¹ Ja Jeesus hakkas temaga rääkima ning ütles: "Mis sa tahad, et Ma sulle teeksin?" Ent pime ütles talle: "Rabunii, et ma jälle näeksin!"

⁵² Jeesus ütles talle: "Mine, su usk on sind aidanud!" Ja sedamaid nägi ta jälle ja järgis Teda teekonnal.

¹ Ja kui nad Jeruusalema ligi said, Betfage ja Betaania poole Õlimäe juure, läkitab Tema kaks Oma jüngreist

² ja ütleb neile: "Minge alevisse, mis teie ees on, ja kohe, kui te sinna saate, leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ükski inimene pole istunud; päästke see lahti ja tooge siia!

³ Ja kui keegi teile ütleb: Miks te seda teete? siis ütelge: Issandal on teda tarvis! Siis ta lähetab selle sedamaid siia."

⁴ Ja nad läksid ja leidsid sälu ukse ääre kinniseotuna väljas teeharul ja päästsid ta lahti.

⁵ Ja mõned neist, kes seal seisid, ütlesid neile: "Mis te teete, et te sälu lahti päästate?"

⁶ Aga nemad ütlesid neile nõnda, kuidas Jeesus oli käskinud. Siis lasti nad tulema.

⁷ Ja nad tõid sälu Jeesuse juure ja panid oma riided selle peale, ja Tema istus ta selga.

⁸ Ja paljud laotasid oma riided tee peale, aga teised oksi, mida nad raiusid väljadelt.

⁹ Ja need, kes käisid ees ja taga, hüüdsid: "Hoosianna! Õnnistatud olgu, Kes tuleb Issanda nimel!

¹⁰ Õnnistatud olgu meie isa Taaveti kuningriik! Hoosianna kõrges!"

¹¹ Ja Ta tuli Jeruusalemma pühakotta. Ja kui Ta kõike oli vaadelnud ja hiline aeg juba käes oli, läks Ta välja Betaaniasse nende kaheteistkümnega.

¹² Ja kui nad teisel päeval Betaaniast väljusid, oli Tal nälg.

¹³ Ja nähes kaugelt viigipuud lehis, läks Ta vaatama, kas Ta sellelt midagi leiab. Aga sinna juure jõudes ei leidnud Ta midagi muud kui lehti; sest ei olnud veel viigimarja-aeg.

¹⁴ Ja Jeesus hakkas kõnelema ning ütles: "Ärgu iialgi enam sinust ükski vilja söögu!" Ja Tema jüngrid kuulsid seda.

¹⁵ Ja nad tulid Jeruusalemma. Ja kui Jeesus oli pühakotta sisse läinud, hakkas Ta välja ajama neid, kes müüsid ja ostsid pühakojas; ja rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate istmed ta lükkas kummuli

¹⁶ ega sallinud, et keegi kandis astjaid pühakojast läbi.

¹⁷ Ja Ta õpetas ja ütles neile: "Eks ole kirjutatud: Minu koda peab hüütama palvekojaks kõigile rahvaile? Kuid teie olete selle teinud röövliauguks!"

¹⁸ Ja kirjatundjad ja ülempreestrid kuulsid seda ja otsisid nõu, kuidas Teda hukata. Kuid nad kartsid Teda, sest kõik rahvas oli hämmastuses Tema õpetuse pärast.

¹⁹ Ja kui õhtu tuli, läks Ta linnast välja.

²⁰ Ja vara hommikul nägid nad mööda minnes viigipuu juureni ära kuivanud olevat.

²¹ Siis Peetrusele tuli meele Issanda sõna ning ta ütles Temale: "Rabi, vaata, viigipuu, mille Sa needsid, on ära kuivanud!"

²² Ja Jeesus vastas ning ütles neile: "Olgu teil usku Jumalasse!

²³ Tõesti, Ma ütlen teile, kui keegi ütleb sellele mäele: Tõuse paigast ja lange merre! ja ei mõtle kaksipidi oma südames, vaid usub, et see, mis ta ütleb, sünnib, siis see saab temale!

²⁴ Sellepärast Ma ütlen teile: Kõik, mida te palute ja anute, uskuge, et te seda saate, siis see saab teile!

²⁵ Ja kui te seisate ja palvetate, siis andke andeks, kui teil midagi on kellegi vastu, et ka teie Isa, Kes on taevas, annaks teile andeks teie üleastumised.

²⁶ Aga kui te andeks ei anna, siis ei anna ka teie Isa, Kes on taevas, teie üleastumisi andeks!"

²⁷ Ja nad tulid jälle Jeruusalemma. Ja kui Ta pühakojas kõndis, tulid Ta juure ülempreestrid ja kirjatundjad ja vanemad

²⁸ ja ütlesid Talle: "Missuguse meelevallaga Sa seda teed? Ja kes on Sulle annud selle meelevalla?"

²⁹ Aga Jeesus ütles neile: "Ma tahan ka teilt küsida üht asja; vastake Mulle ja Mina ütlen teile, missuguse meelevallaga Ma seda teen.

³⁰ Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest? Vastake Mulle!"

³¹ Nad arutasid isekeskis ja ütlesid: "Kui me ütleme taevast, siis Ta ütleb: Mispärast te siis teda ei uskunud?

³² Või ütleme: Inimestest?" Siis oli neil hirm rahva ees, sest kõik pidasid Johannest tõesti prohvetiks.

³³ Ja nad vastasid Jeesusele ning ütlesid: "Me ei tea!" Siis ütles Jeesus neile: "Ega Minagi teile ütle, missuguse meelevallaga Ma neid asju teen!"

¹ Ja ta hakkas neile rääkima tähendamissõnadega: "Inimene istutas viinamäe ja tegi aia ümber ja kaevas sinna surutõrre ja ehitas torni ja andis selle rendile aednike kätte, ja läks ise võõrale maale.

² Ja ta läkitas omal ajal aednike juure sulase aednikelt vastu võtma viinamäe vilja.

³ Aga nad võtsid ja peksid teda ja läkitasid ta minema tühje käsi.

⁴ Ja ta läkitas jälle teise sulase nende juure. Seda nad lõid pähe ja teotasid.

⁵ Siis ta läkitas teise. Ja selle nad tapsid. Ja veel muid; ühtesid nad peksid, teised nad tapsid.

⁶ Tal oli veel üks, ta armas poeg. Selle ta läkitas viimseks nende juure, üteldes: Ehk nad häbenevad mu poega?

⁷ Aga aednikud ütlesid üksteisele: See ongi pärija. Tulge, tapkem ta ära, siis jääb pärand meile.

⁸ Ja nad võtsid ja tapsid tema ja viskasid ta viinamäest välja.

⁹ Mis teeb nüüd viinamäe isand? Ta tuleb ja hukkab aednikud ja annab viinamäe teiste kätte.

¹⁰ Kas te pole lugenud seda kirja: Kivi, mille hooneehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurgakiviks?

¹¹ See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis!"

¹² Ja nad püüdsid Teda kinni võtta, kuid kartsid rahvast; sest nad mõistsid, et ta selle tähendamissõna oli ütelnud nende kohta. Ja nad jätsid Ta rahule ja läksid ära.

¹³ Ja nad läkitavad Tema juure mõningaid varisere ja Heroodese käsilasi, et need tabaksid Teda sõnast.

¹⁴ Ja need tulid ning ütlesid Talle: "Õpetaja, me teame, et Sa oled tõearmastaja ega hooli kellestki, sest Sa ei vaata inimese isikule, vaid õpetad Jumala teed tões. Kas on vaja anda keisrile maksu või mitte? Kas anname või ei anna?"

¹⁵ Tema aga, nähes nende silmakirjalikkust, ütles neile: "Miks te Mind kiusate? Tooge Mulle näha teenariraha!"

¹⁶ Nemad tõid. Siis Ta ütleb neile: "Kelle kuju ja peakiiri see on?" Nemad ütlesid Temale: "Keisri!"

¹⁷ Jeesus aga ütles neile: "Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!" ja nemad panid Teda imeks.

¹⁸ Ja Tema juure tuleb sadusere, kes ütlevad, et ei ole ülestõusmist, ja nad küsivad Temalt, üteldes:

¹⁹ "Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud, et kui kellegi vend sureb ja jätab naise järele, aga ei jäta lapsi, siis võtku ta vend see naine ja soetagu oma vennale järglane.

²⁰ Oli seitse venda; ja esimene võttis naise, ja kui ta suri, ei jätnud ta järglast järele.

²¹ Ja teine võttis naise ja suri, ja temagi ei jätnud järglast, ja samuti kolmas.

²² Ja seitsmest ei jätnud keegi järglast järele. Kõige viimaks suri ka naine.

²³ Kui nad nüüd ülestõusmises üles tõusevad, nende seast kelle naine ta siis on? Sest ta on olnud naiseks seitsmele!"

²⁴ Jeesus ütles neile: "Kas te mitte ei eksi, sellepärast et te ei tunne pühi kirju ega Jumala väge?

²⁵ Sest kui surnuist üles tõustakse, ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse nagu Inglid, kes on taevas.

²⁶ Aga surnute kohta, et need üles äratatakse, eks te ole lugenud Moosese raamatust kibuvitsapõõsa loos, kuidas Jumal temaga kõneles ning ütles: Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!

²⁷ Ta ei ole mitte surnute Jumal, vaid elavate Jumal! Te eksite küll väga!"

²⁸ Siis tuli Ta juure üks kirjatundjaist, kes oli kuulnud neid vaidlevat ja märkas, et Ta neile oli hästi kostnud, ja küsis Temalt: "Missugune käsk on kõige esimene?"

²⁹ Jeesus vastas Talle: "Esimene on see: Kuule Iisrael, Issand sinu Jumal, on ainus Issand!

³⁰ Ja sina armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest ja kõigest oma väest.

³¹ Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast. Neist suuremat muud käsku ei ole!"

³² Ja kirjatundja ütles talle: "Õige küll, õpetaja, Sina oled tõtt mööda ütelnud, sest Üksainus on olemas ja ei ole muud peale Tema!

³³ Ja Teda armastada kõigest südamest ja kõigest meelest ja kõigest väest ja ligimest armastada nagu iseennast, see on rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid!"

³⁴ Ja kui Jeesus nägi, et ta vastas mõistlikult, ütles Ta temale: "Sina ei ole kaugel Jumala Riigist!" Ja ükski ei julgenud Temalt enam küsida.

³⁵ Ja Jeesus kõneles edasi ning ütles pühakojas õpetades: "Kuidas kirjatundjad ütlevad, et Kristus on Taaveti poeg?

³⁶ Ütleb ju Taavet ise Püha Vaimu läbi: Issand ütles mu Issandale: Istu Mu paremale käele, kuni Ma Su vaenlased panen Su jalgade alla!

³⁷ Taavet ise nimetab Teda Issandaks. Kuidas ta siis on Tema poeg?" Ja palju rahvast kuulas Teda hea meelega.

³⁸ Ja Ta ütles oma õpetuses: "Hoiduge kirjatundjaist, kes tahavad käia pikis rüüdes ja armastavad teretust turgudel

³⁹ ja esimesi istmeid kogudusekodades ja ülemat paika lauas õhtusöömaaegadel, nende eest,

⁴⁰ kes söövad leskede hooned ja loevad silmakirjaks pikki palveid! Need saavad seda raskema hukatuse!"

⁴¹ Ja kui Jeesus ohvrirahakirstu kohal istus, vaatas Ta, kuidas rahvas ohvriraha kirstu pani. Ja paljud rikkad panid sinna palju.

⁴² Siis tuli üks vaene lesknaine ja pani sisse kaks leptonit, see on üks veering.

⁴³ Ja Ta kutsus Oma jüngrid Enese juure ning ütles neile: "Tõesti, Ma ütlen teile, see vaene lesk pani rohkem ohvrikirstu kui kõik, kes panid!

⁴⁴ Sest need kõik panid oma küllusest, ent tema pani oma vaesusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise!"

¹ Ja kui Tema pühakojast väljus, ütles üks Tema jüngreist Temale: "Õpetaja, näe, millised kivid ja millised hooned need on!"

² Siis Jeesus vastas ja ütles talle: "Kas sa vaatad neid suuri hooneid? Ei jäeta siia mitte kivi kivi peale, mida maha ei kistaks!"

³ Ja kui Ta istus Õlimäel pühakoja vastas, küsisid Temalt Peetrus ja Jakoobus ja Johannes ja Andreas isepäinis:

⁴ "Ütle meile, millal see sünnib ja mis on tunnuseks, kui see kõik hakkab täide minema?"

⁵ Aga Jeesus hakkas neile rääkima: "Katsuge, et keegi teid ei eksitaks!

⁶ Paljud tulevad Minu nimel ning ütlevad: "Mina olen see!" ja eksitavad paljusid.

⁷ Aga kui te kuulete sõdadest ja sõjasõnumeid, siis ärge ehmuge; see peab sündima, aga ots ei ole veel käes.

⁸ Sest rahvas tõuseb rahva vastu ja riik riigi vastu ja maavärisemisi on mõnes paigas ja on näljahädad. Need on valude algus.

⁹ Aga pidage silmas iseendid: teid antakse ära suurkohtute kätte ja kogudusekodades teid peksetakse, ja teid seatakse maavalitsejate ja kuningate ette Minu pärast neile tunnistuseks.

¹⁰ Ja kõigile rahvaile peab enne kuulutatama Evangeeliumi.

¹¹ Aga kui nad teid viivad ja annavad kohtu kätte, ärge muretsege enneaegu, mida teil tuleb rääkida, vaid mis teile antakse sel tunnil, seda rääkige. Sest teie pole rääkijad, vaid Püha Vaim.

¹² Ja vend annab surma venna ja isa lapse, ja lapsed hakkavad vastu vanemaile ja saadavad nad surma.

¹³ Ja teid vihatakse kõigilt poolt Minu nime pärast Aga kes otsani jääb püsima, see pääseb.

¹⁴ Kui te siis näete hävituse koletisi seisvat seal, kus see ei peaks seisma - kes seda loeb, see pangu tähele - siis põgenegu need, kes on Juudamaal mägedele;

¹⁵ kes on katusel, ärgu tulgu maha ja ärgu mingu sisse midagi võtma oma majast,

¹⁶ ja kes on väljal, ärgu mingu tagasi võtma oma kuube.

¹⁷ Aga häda neile, kes on käima peal, ja neile, kes imetavad neil päevil!

¹⁸ Aga paluge, et teie põgenemine ei juhtuks talvel.

¹⁹ Sest neil päevil on niisugune viletsus, millist ei ole olnud loodu algusest, mille Jumal on loonud, kuni siiamaani, ega tulegi.

²⁰ Ja kui Issand ei lühendaks neid päevi, ei pääseks ükski liha; aga äravalitute pärast, kelled Tema on ära valinud, on Ta need päevad lühendanud.

²¹ Ja kui siis keegi teile ütleb: "Vaata, siin on Kristus, vaata seal!" ärge uskuge.

²² Sest valekristusi ja valeprohveteid tõuseb, ja need teevad tunnustähti ja imesid, et eksitada, kui võimalik, ka äravalituid.

²³ Aga teie vaadake ette! Mina olen teile kõik ette ütelnud.

²⁴ Aga neil päevil pärast seda viletsuseaega pimeneb päike ja kuu ei anna oma valgust;

²⁵ ja taeva tähed peavad taevast maha langema ja vägesid, mis on taevas, kõigutatakse.

²⁶ Ja siis nähakse Inimese Poega tulevat pilvedes suure väe ja auhiilgusega.

²⁷ Ja siis Ta läkitab Inglid ja kogub kokku Oma äravalitud neljast tuulest ilmamaa otsast taeva otsani.

²⁸ Aga viigipuust õppige võrduit: kui ta oksad on juba pungas ja ajavad lehti, siis te tunnete, et suvi on lähedal.

²⁹ Nõnda ka teie, kui te näete seda sündivat, teadke, et see on lähedal ukse ees.

³⁰ Tõesti, Ma ütlen teile, selle põlve rahvas ei lõpe mitte ära, enne kui see kõik sünnib!

³¹ Taevas ja maa hävivad, kuid Minu sõnad ei hävi mitte!

³² Aga sellest päevast või tunnist ei tea ükski, ei Inglidki taevas ega Poeg, muud kui Isa üksi.

³³ Vaadake ette, olge valvel, sest te ei tea, millal see aeg on käes!

³⁴ Otsegu inimene, kes läks võõrale maale, jättis maha oma koja ja andis oma sulastele meelevalla, igaühele ta töö, ja käskis uksehoidjat valvata,

³⁵ nõnda valvake; sest te ei tea, millal kojaisand tuleb, kas õhtul või kesköö ajal, või kukelaulu ajal või vara hommikul,

³⁶ et ta ei tuleks äkitselt ja ei leiaks teid magavat.

³⁷ Aga mida Ma ütlen teile, ütlen kõigile: Valvake!"

¹ Aga kahe päeva pärast olid paasaja hapnemata leibade pühad, ja ülempreestrid ja kirjatundjad otsisid, kuidas kavalusega Teda kinni võtta ja ära tappa.

² Sest nad ütlesid: "Mitte pühade ajal, et ei tõuseks rahva mässu.

³ Ja kui Ta istus lauas Betaanias, olles pidalitõbise Siimona kojas, tuli üks naine, kellel oli alabasterriist selge ning kalli nardisalviga. Ja ta murdis alabasterriista katki ja valas salvi Tema pea peale.

⁴ Aga seal olid mõned, kes pahameelega ütlesid üksteisele: "Mistarvis on see salvi raiskamine?

⁵ Sest selle oleks võinud ära müüa enam kui kolmesaja teenari eest ja raha vaestele anda." Ja nad sõitlesid naist.

⁶ Aga Jeesus ütles: "Jätke ta rahule! Miks te teete talle südamevalu? Ta on teinud Mulle heateo.

⁷ Sest vaeseid on ikka teie juures ja, kui te tahate, võite neile head teha; aga Mind ei ole teil mitte alati.

⁸ Ta on teinud, mis ta võis. Ta on ennakult Mu ihu võidnud matmiseks.

⁹ Tõesti, Ma ütlen teile, kus iganes Evangeeliumi kuulutatakse kõiges maailmas, peab ka räägitama tema mälestuseks, mis tema on teinud."

¹⁰ Ja Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks ülempreestrite juure, et Teda neile ära anda.

¹¹ Kui nad seda kuulsid, said nad rõõmsaks ja lubasid anda talle raha. Ja ta hakkas otsima, kuidas ta saaks teda ära anda parajal ajal.

¹² Ja hapnemata leibade esimesel päeval, kui paasatalle veristati, ütlesid Tema jüngrid Talle: "Kuhu Sa tahad, et me läheme ja teeme ettevalmistusi Sulle paasatalle söömiseks?"

¹³ Ja Tema läkitas kaks Oma jüngreist ning ütles neile: "Minge linna, ja teile tuleb vastu inimene, kes kannab veekruusi; järgige teda.

¹⁴ Ja seal, kuhu ta sisse läheb, ütelge majaisandale: "Õpetaja küsib: Kus on võõrastetuba, milles Ma võin Oma jüngritega süüa paasatalle?

¹⁵ Ja tema näitab teile suure ülemise toa, mis on valmis korraldatud. Seal valmistage meile."

¹⁶ Ja Tema jüngrid läksid ära ja tulid linna ning leidsid nõnda, nagu Ta neile oli ütelnud. Ja nad valmistasid paasatalle.

¹⁷ Aga kui õhtu jõudis, tuleb Tema nende kaheteistkümnega.

¹⁸ Ja kui nad lauas istusid ja sõid, ütles Jeesus: "Tõesti Ma ütlen teile, üks teie seast annab Mu ära, üks, kes Minuga ühes sööb!"

¹⁹ Siis nad hakkasid kurvaks minema ja üksteise järele Temale ütlema: "Ega ometi mina?"

²⁰ Tema ütles neile: "Üks neist kaheteistkümnest, kes ühes Minuga pistab käe vaagnasse, annab Mind ära.

²¹ Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu Temast on kirjutatud, kuid häda sellele inimesele, kelle läbi Inimese Poeg ära antakse. Hea oleks niisugusele inimesele, kui ta ei oleks sündinud!"

²² Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles: "Võtke! See on Minu ihu."

²³ Ja Ta võttis karika, tänas ja andis neile; ja nad kõik jõid selle seest.

²⁴ Ja Ta ütles neile: "See on Minu veri, lepingu veri, mis ära valatakse paljude eest.

²⁵ Tõesti Ma ütlen teile: Mina ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil Ma joon uut Jumala Riigis!"

²⁶ Ja kui nad kiituslaulu olid laulnud, läksid nad välja Õlimäele.

²⁷ Ja Jeesus ütleb neile: "Te kõik taganete Minust, sest kirjutatud on: Ma löön karjast ja lambad pillutatakse!

²⁸ Aga pärast Oma ülestõusmist Ma lähen teie eele Galileasse."

²⁹ Siis Peetrus ütleb Temale: "Kui ka kõik Sinust taganevad, siis mina mitte!"

³⁰ Jeesus ütles talle: "Tõesti Ma ütlen sulle, täna, sellel ööl, enne kui kukk on kaks korda laulnud, salgad sina Mind kolm korda!"

³¹ Aga tema ütles veel eriti: "Kui ma Sinuga peaksin ka surema, ei salga ma Sind mitte!" Ja samuti ütlesid ka kõik.

³² Ja nad tulid paika, mille nimi on Ketsemani, ja Tema ütles Oma jüngritele: "Istuge siin niikaua kui Ma palvetan!"

³³ Ja Ta võttis Enesega ühes Peetruse, Jakoobuse ja Johannese ja hakkas vabisema ning suurt õudsust tundma,

³⁴ ja Ta ütles neile: "Minu hing on väga kurb surmani, jääge siia ja valvake!"

³⁵ Ja Ta läks pisut eemale ja heitis maha maa peale ning palus, et see tund, kui on võimalik, läheks Temast mööda,

³⁶ ja Ta ütles: "Abba Isa! Sinul on kõik võimalik; võta see karikas Minult ära! Siiski mitte, mida Mina tahan, vaid mida Sina tahad!"

³⁷ Ja Ta tuleb ja leiab nad magamast, ja ütleb Peetrusele: "Siimon, kas sa magad? Kas sa ei suuda ühtki tundi valvata?

³⁸ Valvake ja paluge, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, kuid liha on nõder!"

³⁹ Ja Ta läks jälle ära ja palvetas sama palvet.

⁴⁰ Ja Ta tuli tagasi ja leidis nad taas magamast, sest nende silmad olid rasked unest, ja nad ei teadnud, mida Temale vastata.

⁴¹ Ja Ta tuli kolmat puhku ja ütles neile: "Te ikka veel magate ja puhkate; aeg on möödas, tund on tulnud! Vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte!

⁴² Tõuske üles, lähme! Vaata, see, kes Mu ära annab, on lähedal!"

⁴³ Ja sedamaid, kui Tema alles rääkis, saabus Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ja ühes temaga jõuk mõõkade ja nuiadega ülempreestrite ja kirjatundjate ja vanemate poolt.

⁴⁴ Aga see, kes Tema ära andis, oli neile annud tähe ning ütelnud: "Keda ma suudlen, See Ta on; Tema võtke kinni ja viige Ta kindla valve all minema!"

⁴⁵ Ja kui ta sinna tuli, astus ta kohe Tema juure ja ütles: "Rabi!" ja andis Temale suud.

⁴⁶ Aga nemad pistsid oma käed Tema külge ja võtsid Ta kinni.

⁴⁷ Siis keegi juuresseisjaist tõmbas mõõga ja lõi ülempreestri sulast ning raius ta kõrva ära.

⁴⁸ Ja Jeesus kostis ja ütles neile: "Otsegu röövli vastu te olete väljunud mõõkade ja nuiadega Mind kinni võtma!

⁴⁹ Ma olen olnud iga päev teie juures pühakojas õpetamas, ja te ei ole Mind mitte kinni võtnud; kuid see sünnib, et kirjad täide läheksid!"

⁵⁰ Siis kõik jätsid Ta maha ja põgenesid.

⁵¹ Ja üks noor mees järgis Teda; sel oli linane riie seljas paljal ihul; ja nad võtsid ta kinni.

⁵² Aga tema jättis linase riide maha ja põgenes ära alasti.

⁵³ Ja nad viisid Jeesuse ülempreestri juure, ja sinna tulid kokku kõik ülempreestrid ja vanemad ja kirjatundjad.

⁵⁴ Ja Peetrus järgis Teda kaugelt kuni ülempreestri õue. Ja ta istus ühes sulastega ja soojendas ennast tule ääres.

⁵⁵ Aga ülempreestrid ja kogu Suurkohus otsisid Jeesuse vastu tunnistust, et saata Teda surma, kuid ei leidnud mitte.

⁵⁶ Sest paljud tunnistasid valet Tema peale, aga tunnistused ei läinud ühte.

⁵⁷ Seal tõusid mõned ning tunnistasid valet Tema peale, üteldes:

⁵⁸ "Me oleme kuulnud Teda ütlevat: Mina kisun selle kätega tehtud templi maha ja ehitan kolme päevaga teise, mis ei ole kätega tehtud!"

⁵⁹ Ja nõndagi ei läinud nende tunnistus ühte.

⁶⁰ Siis ülempreester astus keskele ja küsis Jeesuselt ning ütles: "Eks Sa kosta midagi selle vastu, mida need tunnistavad Sinu kohta?"

⁶¹ Aga Tema jäi vait ega vastanud midagi. Taas küsis Talt ülempreester ja ütles Temale: "Kas Sina oled Kristus, Kiidetava Poeg?"

⁶² Ja Jeesus ütles: "Mina olen See, ja te peate nägema Inimese Poja istuvat Jumala väe paremal poolel ja tulevat taeva pilvedega."

⁶³ Siis rebestas ülempreester oma kuue ja ütles: "Mis meil veel on vaja tunnistajaid?

⁶⁴ Te olete kuulnud jumalapilget! Mis te arvate?" Aga nad kõik otsustasid, et Ta on surma väärt.

⁶⁵ Ja mõned hakkasid Ta peale sülitama ja Ta nägu kinni katma ja Teda rusikatega lööma vastu kõrvu ja Temale ütlema: "Kuuluta kui prohvet!" Ja sulased lõid teda keppidega.

⁶⁶ Ja kui Peetrus oli all õues, tuli üks ülempreestri tüdrukuist,

⁶⁷ ja nähes Peetrust end soojendamas, vaatas ta temale otsa ja ütles: "Ka sina olid ühes Selle Naatsareti Jeesusega!"

⁶⁸ Aga tema salgas, üteldes: "Ei ma tea ega saa aru, mida sa räägid!" Ja ta läks välja eesõue. Ja kukk laulis.

⁶⁹ Ja nähes teda seal, hakkas tüdruk jälle ütlema neile, kes seal seisid: "See on üks nende seast!"

⁷⁰ Aga ta salgas taas. Ja vähe aja pärast ütlesid juuresseisjad jälle Peetrusele: "Tõesti sa oled nende seast; sest sa oled galilealane!"

⁷¹ Aga tema hakkas needma ja vanduma: "Ei ma tunne Seda Inimest, kellest te räägite!"

⁷² Ja kohe laulis kukk teist korda. Siis Peetrusele tuli meele sõna, mis Jeesus temale oli ütelnud: "Enne kui kukk on kaks korda laulnud, salgad sa Mind kolm korda!" Ja ta ruttas välja ja nuttis.

¹ Ja kohe vara hommikul pidasid ülempreestrid ühes vanemate ja kirjatundjatega ja kõik Suurkohus nõu ja sidusid Jeesuse kinni ning viisid Tema ära ja andsid Ta Pilaatuse kätte.

² Ja Pilaatus küsis Temalt: "Oled Sa Juutide Kuningas?" Tema vastas ning ütles Temale: "Jah, olen!"

³ Ja ülempreestrid kaebasid palju Tema peale.

⁴ Aga Pilaatus küsis Talt jälle ning ütles: "Kas Sa midagi ei vasta? Vaata, kui raskesti nad Sind süüdistavad!"

⁵ Kuid Jeesus ei vastanud enam midagi, nõnda et Pilaatus imestas.

⁶ Aga igaks pühaks laskis ta neile vabaks ühe vangi, keda nad talt palusid.

⁷ Ja seal oli mees nimega Barabas, vangi pandud ühes mässulistega, kes olid mässus toime pannud mõrva.

⁸ Ja rahvas läks üles ja hakkas paluma teha nii, nagu ta ikka neile oli teinud.

⁹ Aga Pilaatus vastas neile ning ütles: "Kas tahate, et ma teile lasen vabaks Juutide Kuninga?"

¹⁰ Sest ta teadis, et ülempreestrid Tema olid annud ta kätte kadedusest.

¹¹ Aga ülempreestrid kihutasid rahvast, et ta neile laseks vabaks pigemini Barabase.

¹² Siis vastas Pilaatus jälle ning ütles neile: "Mis ma siis teen Temaga, keda te nimetate Juutide Kuningaks?"

¹³ Aga nemad kisendasid taas "Löö Ta risti!"

¹⁴ Pilaatus ütles neile: "Mis kurja Ta siis on teinud?" Aga nad kisendasid veel enam: "Löö Ta risti!"

¹⁵ Ent Pilaatus, tahtes teha rahva meele järele, andis neile vabaks Barabase, aga Jeesust ta laskis rooskadega peksta, et Teda risti lüüa.

¹⁶ Siis viisid sõjamehed Ta siseõue, see on kohtukotta, ja kutsusid kokku terve sõdurite salga.

¹⁷ Ja nad riietasid Ta purpurkuuega ja punusid kibuvitsakrooni ning panid Temale pähe

¹⁸ ja hakkasid Teda teretama: "Tere, Juutide Kuningas!"

¹⁹ Ja nad lõid Teda pähe pillirooga ja sülitasid Tema peale, heitsid põlvili maha ja kummardasid Teda.

²⁰ Ja kui nad Teda olid naernud, võtsid nad purpurkuue Tema seljast ära ja panid Tema Omad riided Temale selga ja viisid Ta välja risti löödavaks.

²¹ Ja nad sundisid üht möödaminevat meest, Siimonat Küreenest, kes tuli väljalt, Aleksandrose ja Ruufuse isa, kandma Tema risti.

²² Ja nad viisid Ta Kolgata paika, see on meie keeli: Pealae ase.

²³ Ja nad pakkusid Temale juua mürriga segatud viina. Kuid Tema ei võtnud.

²⁴ Ja nad löövad Ta risti ja jagavad Ta riided, heites liisku selle kohta, mis keegi saab.

²⁵ Ent see oli kolmas tund, kui nad Ta risti lõid.

²⁶ Ja pealkirjaks oli kirjutatud Tema süü: "Juutide Kuningas!"

²⁷ Ka lõid nad ühes Temaga risti kaks röövlit, ühe paremale ja teise vasakule poolele.

²⁸ Siis läks täide Kiri, mis ütleb: "Ja Teda arvati üleastujate hulka!"

²⁹ Ja möödaminejad pilkasid Teda, vangutasid pead ja ütlesid: "Oh Sind, Kes Sa maha kisud templi ja ehitad üles kolme päevaga,

³⁰ aita Iseennast ja astu ristilt maha!"

³¹ Samuti naersid Teda ka ülempreestrid isekeskis ühes kirjatundjatega ja ütlesid: "Muid Ta on aidanud, Iseennast ta ei saa aidata!

³² Kristus, Iisraeli Kuningas, astugu nüüd ristilt maha, et me näeksime ja usuksime!" Ja need, kes olid ühes Temaga risti löödud, teotasid Teda.

³³ Ja kuuendal tunnil tekkis pimedus üle kogu maa ja kestis üheksanda tunnini.

³⁴ Ja üheksandal tunnil kisendas Jeesus suure häälega ning ütles: "Eloii, Eloii, lamaa sabahtaani!" see on meie keeli: Mu Jumal, Mu Jumal, miks Sa Mind maha jätsid?

³⁵ Kui mõned juuresseisjaist seda kuulsid, ütlesid nad: "Vaata, Ta kutsub Eelijat!"

³⁶ Siis jooksis keegi ja täitis käsna äädikaga, pistis selle pilliroo otsa ja jootis Teda ning ütles: "Oodake, saame näha, kas Eelija tuleb Teda maha võtma!"

³⁷ Aga Jeesus kisendas suure häälega ja heitis hinge.

³⁸ Ja templi eesriie kärises lõhki kahest servast, ülemast alamani!

³⁹ Aga kui pealik, kes Tema ees seisis, nägi, et Ta nõnda kisendades hinge heitis, ütles ta: "Tõesti, See Inimene oli Jumala Poeg!"

⁴⁰ Seal oli ka naisi kaugelt vaatamas, nende seas ka Maarja Magdaleena ja Maarja, noorema Jakoobuse ja Joosese ema, ja Saloome,

⁴¹ kes olid Teda järginud ja Teda teeninud, kui Ta Galileamaal oli, ja palju muid naisi, kes ühes Temaga olid läinud üles Jeruusalemma.

⁴² Aga kui päev juba oli jõudmas õhtule, kuna käes oli pühade valmistuspäev, see on hingamispäeva eelpäev,

⁴³ siis tuli Joosep Arimaatiast, lugupeetud kohtunõunik, kes ka ise ootas Jumala Riiki, ja julges minna Pilaatuse juure ja paluda enesele Jeesuse ihu.

⁴⁴ Siis Pilaatus imestas, et ta juba oli surnud, ja kutsus enese juure pealiku ning küsis temalt, kas Ta ammu suri.

⁴⁵ Ja kui ta pealikult oli saanud teate, andis ta surnukeha Joosepile.

⁴⁶ Tema ostis lõuendit, võttis Ta keha ning mähkis Ta lõuendisse ja asetas Ta hauda, mis oli raiutud kaljusse, ja veeretas kivi uksele.

⁴⁷ Aga Maarja Magdaleena ja Maarja, Joosese ema, vaatasid, kuhu Ta asetati.

¹ Ja kui hingamispäev oli möödunud, ostsid Maarja Magdaleena ja Maarja, Jakoobuse ema, ja Saloome lõhnaaineid, et minna Teda võidma.

² Ja nädala esimesel päeval tulid nad väga vara päeva tõustes hauale

³ ja ütlesid isekeskis: "Kes veeretab meile ära kivi haua ukselt?"

⁴ Ja silmi tõstes nad nägid, et kivi oli ära veeretatud; aga see oli väga suur.

⁵ Ja nad läksid hauakoopasse ja nägid paremal poolel noore mehe istuvat, pikk valge rüü seljas. Ja nad kohkusid väga.

⁶ Aga tema ütles neile: "Ärge kohkuge! Te otsite Jeesust Naatsaretlast, Kes oli risti löödud; Ta on üles tõusnud, Teda ei ole siin. Ennäe aset, kuhu nad Ta panid!

⁷ Ent minge ütelge Tema jüngritele, ka Peetrusele, et Ta läheb teie eele Galileasse; seal te saate Teda näha, nõnda nagu Ta teile ütles."

⁸ Nad tulid välja, jooksid haua juurest ära, sest neid oli vallanud väristus ja hämmastus; ja nad ei ütelnud kellelegi midagi, sest nad kartsid.

⁹ Aga kui Tema nädala esimesel päeval vara oli üles tõusnud, ilmus Ta esiti Maarja Magdaleenale, kellest Tema oli välja ajanud seitse kurja vaimu.

¹⁰ Tema läks ja teatas neile, kes Jeesusega olid olnud, ja leinasid ning nutsid.

¹¹ Ja kui need kuulsid, et Ta elab ja Maarja Magdaleena olevat Teda näinud, ei uskunud nad.

¹² Selle järele Ta ilmus teisel näol kahele nende seast, kui need olid teel maale minemas.

¹³ Ja ka need läksid ja kuulutasid seda teistele, kuid neidki nad ei uskunud.

¹⁴ Pärast Ta ilmus neile üheteistkümnele, kui nad lauas istusid, ja sõitles nende uskmatust ning kõva südant, sest nad ei olnud uskunud neid, kes olid näinud Teda üles tõusnud olevat.

¹⁵ Ja Ta ütles neile: "Minge kõike maailma ja kuulutage Evangeeliumi kõigele loodule.

¹⁶ Kes usub ja keda ristitakse, see saab õndsaks; aga kes ei usu, see mõistetakse hukka.

¹⁷ Aga tunnustähed järgivad neid, kes usuvad. Minu nimel nad ajavad kurje vaime välja, räägivad uusi keeli,

¹⁸ võtavad üles madusid, ja kui nad mõnd surmajooki joovad, ei tee see neile mitte kahju; haigete peale nad panevad käed, ja need saavad terveks."

¹⁹ Ja Issand Jeesus, kui Ta oli nendega rääkinud, võeti üles taevasse ja Ta istus Isa paremale poolele.

²⁰ Aga nemad läksid välja ja jutlustasid igal pool. Ja Issand töötas ühes nendega ning kinnitas sõna tunnustähtedega, mis pärast seda sündisid.