¹ Paulus, Jumala tahtel kutsutud Kristuse Jeesuse Apostel, ja vend Soostenes

² Korintoses olevale Jumala kogudusele, pühitsetuile Kristuses Jeesuses, kutsutud pühadele, ühes nende kõikidega, kes appi hüüavad meie Issanda Jeesuse Kristuse nime kõigis nende ja meie paigus.

³ Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt.

⁴ Ma tänan alati oma Jumalat teie pärast selle Jumala armu eest, mis teile on antud Kristuses Jeesuses,

⁵ et te olete kõiges saanud rikkaks Tema sees igasuguses õpetuse sõnas ja igasuguses tunnetuses,

⁶ sedamööda nagu tunnistus Kristusest on kinnitatud teie sees,

⁷ nõnda et teil ei ole puudu ühestki armuandest ja ootate meie Issanda Kristuse ilmumist,

⁸ kes ka teid tahab kinnitada otsani, et te võiksite olla laitmatud meie Issanda Jeesuse Kristuse päeval.

⁹ Jumal on ustav, kelle läbi te olete kutsutud Tema Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda osadusse.

¹⁰ Aga ma manitsen teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse nime läbi, et te kõik ühtviisi räägiksite ja et ei oleks lõhesid teie seas, vaid et oleksite kokku liidetud samas meeles ja samas mõttes.

¹¹ Sest ma olen Kloe pererahvalt teist, mu vennad, saanud kuulda, et teie seas on riidlemisi.

¹² Ma räägin sellest, et teie seast igaüks räägib omaviisi; üks: "Mina olen Pauluse poolt!" teine: "Mina olen Apollose poolt!" kolmas: "Mina olen Keefase poolt!" ja neljas: "Mina olen Kristuse poolt!"

¹³ Kas Kristus on jaotatud mitmeks? Kas Paulus löödi risti teie eest? Või ristiti teid Pauluse nimesse?

¹⁴ Ma tänan Jumalat, et ma kedagi muud teie seast ei ole ristinud kui üksnes Krispose ja Gaajuse,

¹⁵ et keegi ei saaks öelda, ma olevat ristinud iseenese nimesse.

¹⁶ Siiski ma ristisin ka Stefanase pere; muud kedagi ma ei tea ristinud olevat.

¹⁷ Sest Kristus ei läkitanud mind ristima, vaid armuõpetust kuulutama, mitte sõna tarkuses, et Kristuse risti ei tehtaks tühiseks.

¹⁸ Sest sõna ristist on jõledus neile, kes hukka lähevad, aga meile, kes päästetakse, on see Jumala vägi.

¹⁹ Sest on kirjutatud: "Mina kaotan tarkade tarkuse ja teen tühjaks mõistlike mõistuse!"

²⁰ Kus on targad? Kus kirjatundjad? Kus selle ajastu arutlejad? Eks Jumal ole selle maailma tarkuse teinud jõleduseks?

²¹ Sest maailm Jumala tarkuses ei õppinud tundma Jumalat tarkuse kaudu ja seepärast oli Jumalale meelepärast jõleda jutluse kaudu päästa need, kes usuvad.

²² Sest juudid nõuavad tunnustähti ja kreeklased otsivad tarkust,

²³ aga meie kuulutame ristilöödud Kristust, Kes on juutidele pahandus ja paganaile jõledus,

²⁴ kuid neile nende seast, kes on kutsutud, niihästi juutidele kui kreeklastele, me kuulutame Kristust, Jumala väge ja Jumala tarkust.

²⁵ Sest mis jõle on Jumala ees, on targem kui inimesed, ja mis nõder on Jumala ees, on vägevam kui inimesed.

²⁶ Vaadake ometi, vennad, oma kutsumist, et mitte palju tarku liha poolest, mitte palju vägevaid, mitte palju suursuguseid,

²⁷ vaid mis on jõle maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi tarkadele; ja mis on nõder maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi sellele, mis on vägev;

²⁸ ja mis maailma ees on halvast soost ja põlatud, selle on Jumal valinud, selle, mis midagi ei ole, et teha tühjaks seda, mis midagi on,

²⁹ et ükski liha ei kiitleks Jumala ees.

³⁰ Ent temast on teie olemine Kristuses Jeesuses, Kes on saanud meile tarkuseks Jumalalt ja õiguseks ja pühitsuseks ja lunastuseks,

³¹ et oleks nõnda, nagu on kirjutatud: "Kes kiitleb, see kiidelgu Issandast!"

¹ Ka mina, kui ma tulin teie juurde, vennad, ei tulnud mitte kõne või tarkuse hiilgega teile kuulutama Jumala tunnistust.

² Sest ma ei arvanud teie seas mitte midagi muud teadvat kui vaid Jeesust Kristust, ja teda kui ristilöödut.

³ Ja mina olin teie juures nõtruses ja kartuses ja suures väristuses.

⁴ Ja minu kõne ja minu jutlus ei olnud inimliku tarkuse meelitavais sõnus, vaid Vaimu ja väe osutamises,

⁵ et teie usk ei oleks inimeste tarkuses, vaid Jumala väes.

⁶ Ent me kuulutame tarkust täiuslike seas, aga mitte selle maailma ega selle ajastu ülemate tarkust, kes hävivad,

⁷ vaid me kuulutame Jumala salajas olevat ja varjatud tarkust, mis Jumal on ette määranud enne maailma-ajastute algust meie auks,

⁸ mida ükski selle maailma ülemaist ei ole tundnud; sest kui nad seda oleksid tundnud, ei oleks nad au Issandat risti löönud,

⁹ vaid nõnda nagu on kirjutatud: "Mida silm ei ole näinud ja kõrv ei ole kuulnud ja mis inimese südamesse ei ole tõusnud, mis Jumal on valmistanud neile, kes Teda armastavad!"

¹⁰ Ent Jumal on selle meile ilmutanud Vaimu läbi; sest Vaim uurib kõik asjad, ka Jumala sügavused.

¹¹ Sest kes inimesist teab seda, mis on inimeses, kui aga inimese vaim, kes temas on? Samuti ei tea ka ükski, mis on Jumalas, kui aga Jumala Vaim.

¹² Aga meie ei ole saanud maailma vaimu, vaid Vaimu, kes on Jumalast, et teaksime, mis Jumal meile armust on andnud,

¹³ ja seda me ka räägime mitte sõnadega, mida õpetab inimlik tarkus, vaid mida õpetab Vaim, ja seletame vaimseid asju vaimsetega.

¹⁴ Aga maine inimene ei võta seda vastu, mis on Jumala Vaimust; sest see on temale jõledus ja ta ei või sellest aru saada, sellepärast et seda tuleb ära mõista vaimselt.

¹⁵ Aga vaimulik inimene mõistab kõik ära, ent teda ennast ei mõista ükski ära.

¹⁶ Sest kes on Issanda meele ära tundnud, et temale nõu anda? Aga meil on Kristuse meel!

¹ Ka mina, vennad, ei võinud teile rääkida kui vaimulikele, vaid kui lihalikele, kui väetitele lastele Kristuses.

² Ma jootsin teile piima ega andnud tahket rooga; sest seda te ei talunud sellal ega talu veel praegugi.

³ Te olete ju alles lihalikud. Sest kui teie seas on kadedust ja riidu, eks te siis ole lihalikud ja eks te käitu inimeste taoliselt?

⁴ Sest kui üks ütleb: "Mina olen Pauluse poolt!" ja teine: "Mina olen Apollose poolt!" eks te siis ole nagu inimesed kunagi?

⁵ Mis on siis Apollos? Või mis on Paulus? Mis muud kui käsilised, kelle kaudu te olete saanud usklikuks, ja sedamööda, kuidas Issand kummalegi on andnud.

⁶ Mina istutasin, Apollos kastis, aga Jumal laskis kasvada.

⁷ Nõnda ei ole siis midagi see, kes istutab, ega see, kes kastab, vaid Jumal, Kes laseb kasvada.

⁸ Aga istutaja ja kastja on ühesugused; kuid kumbki saab oma palga oma töö järgi.

⁹ Sest me oleme Jumala kaastöölised, teie olete Jumala põllumaa ja Jumala ehitus.

¹⁰ Jumala armu järgi, mis minule on antud, olen ma kui tark hooneehitaja pannud aluse, ja teine ehitab selle peale; aga igaüks vaadaku, kuidas tema selle peale ehitab.

¹¹ Sest teist alust ei või keegi panna kui see, mis juba on pandud, see on Jeesus Kristus!

¹² Aga kui keegi sellele alusele ehitab hoone kullast, hõbedast, kalliskividest, puust, heintest, õlest,

¹³ siis saab igaühe töö avalikuks; sest selle teeb selgeks Issanda päev, sest see saab tules ilmsiks ja tuli ise katsub läbi igaühe töö, missugune see on.

¹⁴ Kui kellegi töö, mis tema sellele alusele on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga;

¹⁵ aga kui kellegi töö põleb ära, siis ta saab sellest kahju; kuid tema ise pääseb, aga ometi otsekui läbi tule.

¹⁶ Eks te tea, et te olete Jumala tempel ja et Jumala Vaim elab teie sees?

¹⁷ Kui keegi rikub Jumala templi, siis Jumal rikub tema; sest Jumala tempel on püha ja seesama olete teie.

¹⁸ Ärgu ükski ennast petku! Kui keegi teie seast arvab enese targa olevat selles maailmas, siis ta saagu jõledaks, et ta saaks targaks.

¹⁹ Sest selle maailma tarkus on jõledus Jumala ees. Sest on kirjutatud: "Tema tabab tarku nende kavaluses!"

²⁰ Ja jälle: "Issand tunneb tarkade mõtlemised, et need on tühised!"

²¹ Ärgu siis ükski kiidelgu inimestest! Sest kõik on teie päralt,

²² olgu Paulus, olgu Apollos, olgu Keefas, olgu maailm, olgu elu, olgu surm, olgu praegused asjad, olgu tulevased asjad, kõik on teie päralt;

²³ aga teie olete Kristuse päralt ja Kristus on Jumala päralt!

¹ Nõnda pidagu meid igaüks Kristuse sulaseiks ja Jumala saladuste majapidajaiks.

² Ent majapidajailt nõutakse sel juhul kõigepealt, et igaüks leitaks ustav olevat.

³ Aga minule ei tähenda see midagi, et teie või mõni inimlik kohtupäev minu üle kohut mõistate; ja mina isegi ei mõista kohut enese üle.

⁴ Sest mina ei tea enesel ühtki süüd olevat; aga sellega ei ole ma veel õigeks mõistetud. Sest Issand on See, Kes minu üle kohut mõistab.

⁵ Sellepärast ärge mõistke ühtki kohut enneaegu, enne kui Issand tuleb, Kes ka pimeduse salajased asjad toob valge ette ja südamete nõud teeb avalikuks; ja siis saab igaüks kiituse Jumalalt.

⁶ Seda olen mina, vennad, tähendanud enese ja Apollose kohta teie pärast, et te meist õpiksite - mitte üle selle, mis on kirjutatud -, et keegi teist ei uhkustaks teise vastu.

⁷ Sest kes eesõigustab sind? Ja mis on sinul, mida sina ei oleks saanud? Aga kui sa selle oled saanud, mis sa siis kiitled, otsekui ei oleks sa seda mitte saanud?

⁸ Juba te olete täis söönud, juba olete saanud rikkaks; te olete saanud kuningaiks ilma meieta. Kui te ometi tõesti oleksite kuningad, et ka meie võiksime ühes teiega olla kuningad!

⁹ Sest mulle näib, et Jumal meid, Apostleid, on asetanud viimasteks, otsekui surmamõistetuiks; sest me oleme saanud silmaimeks maailmale, nii inglitele kui ka inimestele;

¹⁰ meie oleme ogarad Kristuse pärast, aga teie olete arukad Kristuses; meie oleme nõdrad, aga teie olete tugevad; teie ausad, aga meie autud.

¹¹ Praeguse hetkenigi kannatame nälga ja janu ja oleme alasti, ja meid pekstakse rusikatega ja meil ei ole kuskil asu.

¹² Ja me näeme vaeva tööd tehes oma kätega; kui meid sõideldakse, siis me õnnistame; kui meid taga kiusatakse, siis me kannatame ära;

¹³ kui meid sõimatakse, siis me räägime lahkesti. Me oleme saanud otsekui maailma pühkmeks ja kõikide roistuks tänapäevani.

¹⁴ Mina ei kirjuta seda teie häbistamiseks, vaid noomin teid kui oma armsaid lapsi.

¹⁵ Sest ehkki teil oleks kümme tuhat kasvatajat Kristuses, ometi ei ole teil mitut isa, sest mina sünnitasin teid Evangeeliumi läbi Kristuses Jeesuses.

¹⁶ Sellepärast ma manitsen teid: võtke mind eeskujuks!

¹⁷ Otse sellepärast ma läkitasin teile Timoteose, kes on mu armas ja ustav poeg Issandas. Tema tuletab teile meelde minu teed, mida ma käin Kristuses Jeesuses, nõnda nagu ma igal pool koguduses õpetan.

¹⁸ Mõned on hakanud suurustama, otsekui ma ei tulekski teie juurde.

¹⁹ Aga ma tulen varsti teie juurde, kui Issand tahab, ja siis saan selgusele mitte suurustajate sõnade, vaid väe kohta!

²⁰ Sest Jumala Riik ei ole mitte sõnades, vaid väes!

²¹ Mis te tahate: kas pean tulema teie juurde vitsaga või armastuse ning tasase vaimuga?

¹ Üldse kuuldub teie seas olevat hoorust ja niisugust hoorust, millist ei leidu paganategi seas, et kellelgi on oma isa naine.

² Ja te olete pealegi suurelised ega ole pigemini saanud kurvaks, et see, kes niisuguse teo on teinud, lükataks teie seast välja.

³ Aga mina, ehk ma küll olen ihulikult eemal, aga vaimus siiski ligi, olen otsekui teie juures viibides omalt poolt juba otsustanud, et see, kes niisuguse teo on teinud -

⁴ pärast seda kui teie ja minu vaim ühes meie Issanda Jeesuse väega on kokku saanud -

⁵ Issanda Jeesuse nimel üle antaks saatanale liha hukkamiseks, et ta vaim päästetaks Issanda päeval.

⁶ Teie kiitlemine ei ole hea. Eks te tea, et pisut haputaignat teeb kogu taigna hapuks?

⁷ Pühkige välja vana haputaigen, et oleksite uus taigen, nõnda nagu te oletegi hapnemata. Sest ka meie Paasatall Kristus on tapetud.

⁸ Siis pidagem pühi, mitte vana haputaignaga, mitte pahede ega kurjuse haputaignaga, vaid puhtuse ja tõe hapnemata taignaga.

⁹ Ma kirjutasin oma kirjas, et teil ärgu olgu tegemist hoorajatega,

¹⁰ muidugi mitte üldiselt selle maailma hoorajatega ja ahnetega ja riisujatega ja ebajumala kummardajatega, sest muidu te peaksite minema ära maailmast.

¹¹ Aga praegu ma kirjutasin teile, et teil ärgu olgu midagi tegemist niisugusega, keda nimetatakse vennaks ja kes on kas hooraja või ahne või ebajumala kummardaja või pilkaja või joodik või anastaja; niisugusega ärge ühes söögegi.

¹² Sest kas minu asi on mõista kohut nende üle, kes on väljas? Eks te mõista kohut nende üle, kes on sees?

¹³ Ent nende üle, kes on väljas, mõistab Jumal kohut. Lükake siis kurjategija endi seast välja.

¹ Kuidas julgeb keegi teie seast, kui tal on tegemist teisega, käia kohut ülekohtuste juures ja mitte pühade juures?

² Või kas te ei tea, et pühad mõistavad kohut maailma üle? Ja kui te mõistate kohut maailma üle, kas te siis ei kõlba otsuseid tegema kõige vähemais asjus?

³ Eks te tea, et kord me mõistame kohut Inglitegi üle, miks siis mitte ajalikes asjus?

⁴ Kui teil nüüd on õiendusi ajalikes asjus, kas te siis seate kohtunikeks neid, kellel ei ole lugupidamist koguduses?

⁵ Seda ma ütlen teile häbiks. Kas siis teie seas ei ole ühtainustki tarka, kes kohut mõistaks venna ja venna vahel?

⁶ Vaid vend käib kohut vennaga ja pealegi uskmatute ees!

⁷ Juba seegi on üldse veaks teie seas, et te üksteisega kohut käite. Miks te pigemini ei kannata ülekohut? Miks te pigemini ei lase enestele kahju teha?

⁸ Vaid te teete ülekohut ja kahju, ja pealegi vendadele!

⁹ Või kas te ei tea, et ülekohtused ei päri Jumala Riiki? Ärge eksige: hoorajad ja ebajumala kummardajad ja abielurikkujad ja salajased ropud ja poisipilastajad

¹⁰ ja vargad ja ahned, joodikud, pilkajad ja anastajad ei päri Jumala Riiki!

¹¹ Ja sellised olid teist mõningad; aga te olete puhtaks pestud, olete pühitsetud, olete õigeks tehtud Issanda Jeesuse Kristuse nimes ja meie Jumala Vaimus.

¹² Kõike on mul luba teha, aga kõigest ei ole kasu; kõike on mul luba teha, aga miski ei tohi saada meelevalda minu üle.

¹³ Toit on kõhu jaoks ja kõht on toidu jaoks, ja Jumal teeb lõpu nii ühele kui teisele. Aga ihu ei ole hooruse jaoks, vaid Issanda jaoks ja Issand ihu jaoks.

¹⁴ Ent Jumal on üles äratanud Issanda ja äratab üles ka meid Oma väe läbi.

¹⁵ Eks te tea, et teie ihud on Kristuse liikmed? Kas peaksin siis võtma Kristuse liikmed ja tegema nad hoora liikmeiks? Ärgu seda sündigu!

¹⁶ Või te ei tea, et see, kes hoiab hoora poole, on temaga üks ihu? Sest "need kaks", ütleb tema, "peavad olema üks liha!"

¹⁷ Aga kes hoiab Issanda poole, see on üks vaim Temaga.

¹⁸ Põgenege hooruse eest! Iga patt, mida inimene iganes teeb, on väljaspool ihu, aga kes hoorab, teeb pattu omaenese ihu vastu.

¹⁹ Või te ei tea, et teie ihu on teie sees oleva Püha Vaimu tempel, kelle te olete saanud Jumalalt, ja et te ei ole iseeneste omad?

²⁰ Sest te olete kalli hinnaga ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus!

¹ Aga mis puutub sellesse, millest kirjutasite, siis mehele on hea naist mitte puudutada.

² Kuid hooruspattude pärast olgu igal mehel oma naine ja igal naisel oma mees.

³ Mees täitku oma kohust naise vastu ja nõndasamuti ka naine mehe vastu.

⁴ Naisel ei ole meelevalda oma ihu üle, vaid mehel; ja nõndasamuti ei ole mehel meelevalda oma ihu üle, vaid naisel.

⁵ Ärge tõmbuge eemale teineteisest muidu kui ehk mõlemate tahtes mõneks ajaks, et oleksite vabad palveks, ja tulge jälle ühte, et saatan teid ei kiusaks teie taltumatuse pärast.

⁶ Ent seda ma ütlen andes luba, mitte käskides.

⁷ Sest ma tahaksin, et kõik inimesed oleksid nõnda nagu minagi; aga igaühel on oma armuanne Jumalalt, ühel nõnda, teisel teisiti.

⁸ Ent ma ütlen vallalistele ja lesknaistele: neile on hea, kui nad jäävad nõnda nagu minagi.

⁹ Aga kui nad ei suuda endid talitseda, siis nad abiellugu, sest parem on abielluda kui himudes põleda.

¹⁰ Aga abielulistele ei käsi mina, vaid Issand, et naine ärgu mingu mehest lahku.

¹¹ On aga keegi lahutatud, siis ta jäägu abielutuks või leppigu ära oma mehega. Ja mees ärgu hüljaku naist.

¹² Aga muile ütlen mina, mitte Issand: kui ühel vennal on uskmatu naine ja naine heal meelel tahab elada temaga, siis ta ärgu hüljaku teda.

¹³ Samuti kui ühel naisel on uskmatu mees ja mees heal meelel tahab elada temaga, siis ta ärgu hüljaku meest.

¹⁴ Sest uskmatu mees on pühitsetud naise läbi ja uskmatu naine on pühitsetud mehe läbi, sest muidu oleksid teie lapsed rüvedad, aga nüüd on nad pühad.

¹⁵ Aga kui uskmatu pool lahkub, siis ta lahkugu; niisuguseis asjus ei ole vend ega õde orjastatud; ent Jumal on meid rahus kutsunud.

¹⁶ Sest mis tead sina, naine, kas sa oma mehe päästad? Või mis tead sina, mees, kas sa oma naise päästad?

¹⁷ Ainult nõnda nagu Jumal on jaganud igaühele, nõnda nagu Issand on igaühe kutsunud, nõnda ta käitugu ja nõnda korraldan mina kõigis kogudustes.

¹⁸ On keegi kutsutud ümberlõigatuna, siis ärgu ta seda varjaku; on keegi kutsutud eesnahas, siis ärgu ta lasku ennast ümber lõigata.

¹⁹ Ümberlõikamine ei ole midagi ja eesnahk ei ole midagi, vaid tähtis on Jumala käskude pidamine.

²⁰ Igaüks jäägu sellesse kutsesse, milles ta on kutsutud.

²¹ Kui sa oled kutsutud orjana, siis ära hooli sellest. Aga kui sa võid ka vabaks saada, siis kasuta pigemini seda.

²² Sest kes on kutsutud orjana Issandas, on Issandas vabakslastu; samuti, kes on kutsutud vabana, on Kristuse ori.

²³ Teie olete kallilt ostetud, ärge saage inimeste orjaks!

²⁴ Jäägu, vennad, igaüks Jumala ees sellesse, milles ta on kutsutud!

²⁵ Ent neitsite kohta ei ole mul Issanda käsku, aga ma annan nõu otsekui see, kes Issandalt on saanud armu olla usaldusväärne.

²⁶ Siis ma arvan eelseisva kitsikuse pärast hea olevat, et inimene jääb, nagu ta on.

²⁷ Kui sa oled naisega seotud, siis ära püüa vabaneda; kui oled vallaline, siis ära otsi naist.

²⁸ Aga kui sa ka abiellud, siis sa ei tee pattu; ja kui neitsi läheb mehele, siis ta ei tee pattu. Ent sellised saavad kannatada ihulikku viletsust, mina aga säästaksin teid.

²⁹ Ent seda ütlen, vennad, et aeg on lühike; sellepärast olgu nii, et needki, kellel on naised, olgu nagu need, kellel neid ei ole;

³⁰ ja olgu nii, et kes nutavad, nagu ei nutakski, ja kes on rõõmsad, nagu ei olekski rõõmsad, ja kes ostavad, nagu ei saakski seda enesele pidada,

³¹ ja kes seda maailma tarvitavad, nagu ei tarvitakski seda; sest selle maailma nägu kaob.

³² Ent mina tahaksin, et te oleksite muretud. Vallaline mees hoolitseb selle eest, mis kuulub Issandale, kuidas ta saaks olla Issanda meele järgi.

³³ Aga naisemees hoolitseb selle eest, mis kuulub maailmale, kuidas ta saaks olla naise meele järgi.

³⁴ Nii on ta jaotatud kaheks. Ja vallaline naine või neitsi hoolitseb selle eest, mis kuulub Issandale, et ta võiks olla püha nii ihu kui ka vaimu poolest; aga abielunaine hoolitseb selle eest, mis kuulub maailmale, kuidas tema saaks olla mehe meele järgi.

³⁵ Aga seda ma ütlen teie eneste kasuks, ei mitte, et köit panna teile kaela, vaid et te elaksite viisakalt ja püsiksite takistamatult Issandas.

³⁶ Aga kui keegi arvab vääriti käitlevat oma neitsit, kelle paras naimaiga on möödumas, ja kui see peab nõnda sündima, siis tehku ta, mida tahab; ta ei tee pattu. Nad abiellugu.

³⁷ Aga kes on kindel oma südames ja kellel seda ei ole vaja, vaid on meelevald oma tahtmise üle ning on otsustanud oma südames oma neitsi jätta neitsiks, see teeb hästi.

³⁸ Kes siis oma neitsi naib, teeb hästi, ja kes teda ei nai, teeb paremini.

³⁹ Naine on seotud niikaua kui tema mees elab; aga kui ta mees on läinud magama, on ta vaba minema mehele, kellele tahab, kui see vaid sünnib Issandas.

⁴⁰ Aga ta on õndsam, kui ta jääb, nagu ta on. See on minu arvamine. Ent ma mõtlen, et minulgi on Jumala Vaim.

¹ Mis puutub ebajumala ohvrilihasse, siis teame: meil kõigil on tunnetus. Tunnetus teeb suureliseks, ent armastus ehitab.

² Kui keegi arvab midagi tunnetavat, ta ei tunneta veel nõnda, kuidas tuleb tunnetada,

³ aga kes armastab Jumalat, selle on Jumal ära tundnud.

⁴ Mis nüüd puutub ebajumala ohvriliha söömisse, siis teame, et maailmas ei ole ühtki ebajumalat ja et ei ole muud Jumalat kui Üks.

⁵ Sest kuigi on olemas niinimetatud jumalaid, olgu taevas või maa peal, nagu ju on olemas palju jumalaid ja palju isandaid,

⁶ on meil ometigi ainult üks Jumal, Isa, Kellest on kõik asjad ja Kellesse me suundume, ja üks Issand Jeesus Kristus, Kelle läbi on kõik ja ka meie Tema läbi.

⁷ Aga kõikidel ei ole seda teadmist, vaid harjumusest ebajumalatega söövad mõned tänini ebajumala ohvriliha sellisena ja nende südametunnistus, mis on nõder, rüvetub.

⁸ Roog ei vii meid lähemale Jumalale; kui me ei söö, ei ole meile sellest kahju, ja kui sööme, ei ole meil sellest kasu.

⁹ Vaadake ainult, et see teie vabadus ei saaks nõtradele komistuseks.

¹⁰ Sest kui keegi, kellel on tunnetus, näeb sind ebajumala kojas lauas istuvat, kas siis tema südametunnistus, kui see on nõrk, ei ärrita teda sööma ebajumala ohvriliha?

¹¹ Siis läheb ju sinu tunnetuse läbi hukka nõder vend, kelle pärast Kristus on surnud.

¹² Aga kui te nõnda teete pattu vendade vastu ja haavate nende nõrka südametunnistust, siis te teete pattu Kristuse vastu.

¹³ Sellepärast: kui roog mu venda pahandab, siis ma ei söö iialgi enam liha, et ma oma venda ei pahandaks!

¹ Eks ma ole vaba? Eks ma ole Apostel? Eks ma ole näinud Jeesust Kristust, meie Issandat? Eks teie ole minu töö Issandas?

² Kui ma Apostel ei ole muile, siis ma olen seda ometi teile; sest teie olete minu Apostliameti pitser Issandas.

³ Minu kaitsekõne neile, mu arvustajaile, on see:

⁴ kas meil ei ole õigust süüa ja juua?

⁵ Kas meil ei ole õigust naiseks kaasa võtta usuõde, nagu muil Apostlitel ning Issanda vendadel ja Keefasel?

⁶ Või kas üksi minul ja Barnabasel pole õigust olla ilma kehaliku tööta?

⁷ Kes iganes läheb omal kulul sõtta? Kes istutab viinamäe, aga ei söö selle vilja? Või kes hoiab karja, aga ei söö karja piima?

⁸ Kas ma räägin seda inimeste viisil? Eks käskki ütle seda?

⁹ On ju Moosese käsuõpetuses kirjutatud: "Ära seo kinni härja suud, kui ta pahmast tallab!" Ega Jumal härgade eest hoolitse?

¹⁰ Eks ta seda kõige rohkem ütle meie pärast? Sest meie pärast on kirjutatud, et kündja peab kündma lootuses ja rehepeksja peksma lootuses osa saada.

¹¹ Kui me teile oleme külvanud vaimulikku seemet, kas on see siis suur asi, kui me lõikame teie ihulikku vara?

¹² Kui teistel on niisugune õigus teie kohta, mispärast mitte palju rohkem meil? Me ainult ei ole tarvitanud seda õigust, vaid me talume kõike, et me mingit takistust ei teeks Kristuse Evangeeliumile.

¹³ Eks te tea, et need, kes pühakojas tööd teevad, pühakojast ka söövad, et need, kes teenivad ohvrialtari juures, oma osa saavad altariga samal määral?

¹⁴ Nõnda on ka Issand seadnud neile, kes Evangeeliumi kuulutavad, et nad elaksid Evangeeliumist.

¹⁵ Aga mina ei ole sellest midagi tarvitanud. Ent ma ei ole seda kirjutanud, et mulle nõnda peaks sündima; sest mulle oleks palju parem surra, kui - ei, keegi ei saa mu kiitlemist tühjaks teha!

¹⁶ Sest kui ma armuõpetust kuulutan, ei ole mul sellest kiitlemist, sest mu kohus on seda teha. Ja häda mulle, kui ma armuõpetust ei kuuluta!

¹⁷ Sest kui ma teen seda vabast tahtest, siis ma saan palga; aga kui sunniviisil, siis on ometi amet usaldatud minu kätte.

¹⁸ Mis on siis mu palk? See, et ma armuõpetust kuulutades tasuta levitan Evangeeliumi, ilma et ma tarvitaksin oma õigust, mis Evangeeliumis on lubatud.

¹⁹ Sest ehk ma küll olen vaba kõikidest, olen ma ometi hakanud kõikide orjaks, et ma seda rohkem inimesi võiksin võita.

²⁰ Nii olen ma juutidele olnud otsekui juut, et ma võidaksin juudid; neile, kes on käsu all, olen ma otsekui käsualune, kuigi ma käsu all ei ole, et ma võidaksin käsualused.

²¹ Käsuta olijaile ma olen otsekui käsuta - ehk ma küll ei ole ilma Jumala käsuta, vaid elan Kristusele käsus - et võita need, kes on käsuta.

²² Nõtradele ma olen saanud nõdraks, et võita nõdrad. Ma olen kõikidele saanud kõigeks, et ma igapidi mõned päästaksin.

²³ Aga kõike ma teen Evangeeliumi pärast, et mina sellest ka osa saaksin.

²⁴ Eks te tea, et need, kes võidu jooksevad, jooksevad küll kõik, aga võiduanni saab üks? Jookske nõnda, et teie selle saate!

²⁵ Aga iga võidujooksja on kasin kõigis asjus, nemad küll selleks, et saavutada kaduvat pärga, aga meie, et saavutada kadumatut pärga.

²⁶ Sellepärast ma ei jookse nagu pimedast peast, ma ei võitle nõnda nagu see, kes tuult peksab,

²⁷ vaid ma talitsen oma ihu ja teen selle oma orjaks, et ma muile jutlust öeldes ise ei saaks kõlvatuks.

¹ Sest ma ei taha, vennad, et teil oleks teadmata, et meie esiisad olid kõik pilve all ja läksid kõik merest läbi,

² ja ristiti kõik Moosesesse pilves ja meres,

³ ja sõid kõik sama vaimulikku rooga

⁴ ja jõid kõik sama vaimulikku jooki, sest nad jõid vaimulikust kaljust, mis neid järgis. Ent see kalju oli Kristus.

⁵ Aga suurem hulk neist ei olnud Jumalale meelepärased, sest nad löödi maha kõrbes.

⁶ Ent need lood sündisid meile eeltähenduseks, et me ei himustaks kurja, nagu nemad himustasid.

⁷ Ärge ka saage ebajumala kummardajaiks, nõnda nagu mõned neist said, nagu on kirjutatud: "Rahvas istus maha sööma ja jooma ning tõusis üles mängima."

⁸ Ärgem pidagem ka hooraelu, nõnda nagu mõned neist pidasid ja langesid ühel päeval kakskümmend kolm tuhat.

⁹ Ärgem ka kiusakem Issandat, nõnda nagu mõned neist kiusasid ja said surma madude läbi.

¹⁰ Ärge ka nurisege, nõnda nagu mõned neist nurisesid ja said otsa hukkaja läbi.

¹¹ See sündis neile eeltähendavalt ja on kirjutatud meile manitsuseks, kellele maailma lõpu ajad on vastu jõudnud.

¹² Sellepärast, kes enese arvab seisvat, katsugu, et ta ei langeks!

¹³ Teid ei ole veel tabanud muud kui inimlik kiusatus; aga ustav on Jumal, Kes ei lase teid rohkem kiusata kui te suudate kanda, vaid ühes kiusatusega valmistab ka väljapääsu, nõnda et te suudaksite kanda.

¹⁴ Sellepärast, minu armsad, põgenege ebajumala teenistuse eest!

¹⁵ Ma räägin nõnda kui arusaajaile; otsustage ise, mida ma räägin.

¹⁶ Õnnistuse karikas, mida me õnnistame, eks see ole Kristuse Vere osadus? Leib, mida me murrame, eks see ole Kristuse Ihu osadus?

¹⁷ Sellepärast et on ainult üks leib, siis me, kuigi paljud, oleme üks ihu; sest me kõik saame osa ühest leivast.

¹⁸ Vaadake Iisraeli peale, nagu ta liha poolest on! Eks need, kes söövad ohvreid, ole altari osalised?

¹⁹ Mis ma nüüd ütlen? Kas seda, et ebajumala ohver on midagi? Või et ebajumal on midagi?

²⁰ Ei! Vaid ma ütlen: mida paganad ohverdavad, seda nad ohverdavad kurjadele vaimudele, aga mitte Jumalale. Ent ma ei taha, et teil oleks osadust kurjade vaimudega.

²¹ Te ei või juua Issanda karikat ja kurjade vaimude karikat; te ei või osa võtta Issanda lauast ja kurjade vaimude lauast!

²² Või tahame Issandat ärritada? Kas me oleme vägevamad temast?

²³ Kõik on lubatav, kuid kõigest ei ole kasu; kõik on lubatav, kuid kõik ei ehita kogudust.

²⁴ Ärgu ükski otsigu oma kasu, vaid teise kasu!

²⁵ Kõike, mida lihaturul müüakse, sööge, südametunnistusest hoolimata.

²⁶ Sest Issanda päralt on maa ja selle täius!

²⁷ Kui keegi uskmatuist kutsub teid ja te tahate minna, siis sööge kõike, mis teile ette pannakse, südametunnistusest hoolimata.

²⁸ Aga kui keegi teile ütleb: "See on ohvriliha!", siis ärge sööge selle inimese pärast, kes tegi märkuse, ja südametunnistuse pärast.

²⁹ Ent mina ei räägi sinu, vaid teise südametunnistusest. Sest milleks peaks teise südametunnistus otsustama minu vabaduse üle?

³⁰ Kui ma midagi vastu võtan tänuga, miks mind pilgatakse selle pärast, mille eest ma tänan?

³¹ Kas te siis sööte või joote või midagi teete, seda tehke kõik Jumala auks!

³² Ärge olge pahanduseks ei juutidele ega kreeklastele ega Jumala kogudusele,

³³ nagu minagi olen kõiges kõikidele meelepärane ega otsi oma, vaid paljude kasu, et nad päästetaks!

¹ Võtke mind eeskujuks, nagu minagi võtan Kristuse.

² Aga ma kiidan teid, vennad, et te kõiges tuletate mind meelde ja peate mu seadmisi, nõnda nagu ma need teile olen andnud.

³ Aga ma tahan, et te teaksite, et Kristus on iga mehe pea ja et mees on naise pea ja Jumal on Kristuse pea.

⁴ Iga mees, kes palvetab või prohvetlikult räägib kaetud peaga, häbistab oma pead.

⁵ Aga iga naine, kes palvetab või prohvetlikult räägib katmata peaga, häbistab oma pead, sest see on otse sama, kui oleks tema pea paljaks aetud.

⁶ Sest kui naine ei kata oma pead, siis lõigaku ta ka juuksed maha. Aga et naisel on häbiks juukseid lõigata või pead paljaks ajada, siis ta katku oma pea.

⁷ Mehel ei ole tarvis oma pead katta, sest tema on Jumala kuju ja aupaiste, naine aga on mehe aupaiste.

⁸ Sest mees ei ole naisest, vaid naine on mehest.

⁹ Meest ei loodud ka mitte naise pärast, vaid naine loodi mehe pärast.

¹⁰ Sellepärast peab naisel olema pea peal meelevallatunnus Inglite pärast.

¹¹ Ometi ei ole naine meheta ega mees naiseta Issandas.

¹² Sest otsekui naine mehest, nõnda on ka mees naise läbi, aga kõik on Jumalast.

¹³ Otsustage iseenestes, kas naisele kõlbab katmata peaga paluda Jumalat.

¹⁴ Eks ju loodus ise teid õpeta, et mehele on häbiks kanda pikki juukseid;

¹⁵ ent naisele, kui ta kannab pikki juukseid, on see auks; sest pikad juuksed on temale antud liniku eest.

¹⁶ Aga kui keegi on tülinorija, see teadku, et meil ei ole seesugust kommet ega ka mitte Jumala kogudustel.

¹⁷ Aga seda käskides ma ei kiida seda, et te tulete kokku mitte paremuseks vaid pahemuseks.

¹⁸ Sest esmalt ma kuulen, et kui te kokku tulete Jumala koguduses, teil on lõhesid eneste keskel, ja osalt ma usun seda.

¹⁹ Sest teie seas peab olema lahkõpetusi, et saaks ilmsiks, kes teie seast on püsivad katsumistes.

²⁰ Kui te nüüd kokku tulete, siis ei ole Issanda õhtusöömaaja pidamist;

²¹ sest sööma asudes võtab igaüks enne iseenese toidu ära, ja mõni jääb ilma ja mõni joob liiaks.

²² Kas teil ei ole kodasid, kus te võite süüa? Või kas põlgate Jumala kogudust ja teete häbi neile, kellel ei ole midagi? Mis ma pean teile ütlema? Kas pean teid kiitma? Selle poolest ma ei kiida teid!

²³ Sest mina olen Issandalt saanud selle, mis ma teilegi olen andnud, et Issand Jeesus sel ööl, mil Ta ära anti, võttis leiva

²⁴ ja tänas ja murdis ning ütles: "See on Minu IhU, mis teie eest antakse. Seda tehke Minu mälestuseks!"

²⁵ Samuti Ta võttis ka karika pärast söömaaega ning ütles: "See karikas on uus leping Minu Veres. Seda tehke nii sageli kui te iganes seda joote, Minu mälestuseks!"

²⁶ Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, te kuulutate Issanda surma, kuni Ta tuleb!

²⁷ Sellepärast: kes iganes seda leiba sööb või Issanda karikat joob kõlvatult, sellel on Issanda Ihust ja Verest süüd.

²⁸ Aga inimene katsugu ennast läbi ja nõnda söögu ta seda leiba ja joogu sellest karikast;

²⁹ sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta enesele ei anna aru sellest ihust.

³⁰ Sellepärast on ka palju nõrku ja põdejaid teie seas ja paljud on läinud magama.

³¹ Sest kui me enestest ise aru annaksime, siis meie üle ei mõistetaks kohut;

³² aga kui meie üle kohut mõistetakse, siis Issand karistab meid, et meid ühes maailmaga hukka ei mõistetaks.

³³ Seepärast, mu vennad, kui te kokku tulete sööma, siis oodake üksteist.

³⁴ Kui keegi on näljane, söögu kodus, et te ei tuleks kokku nuhtluseks. Muud asjad ma korraldan, kui ma tulen.

¹ Mis puutub vaimuannetesse, vennad, ei taha ma teid jätta teadmatusse.

² Te teate, et alles paganad olles te käisite keeletute ebajumalate juures, nõnda nagu teid veeti.

³ Sellepärast ma teen teile teatavaks, et ükski, kes räägib Jumala Vaimus, ei ütle: "Neetud on Jeesus!" Ja ükski ei või öelda: "Jeesus on Issand!" kui vaid Pühas Vaimus.

⁴ Armuanded on küll mitmesugused, aga Vaim on sama;

⁵ ja ametid on mitmesugused, aga Issand on sama.

⁶ Ja väeavaldused on mitmesugused, aga sama on Jumal, Kes teeb kõike kõikide sees.

⁷ Aga igaühele antakse Vaimu ilmutus ühiseks kasuks.

⁸ Nii antakse ühele Vaimu läbi tarkuse sõna, teisele aga tunnetuse sõna sama Vaimu kaudu;

⁹ teisele antakse usku samas Vaimus, teisele andeid terveks teha samas Vaimus;

¹⁰ teisele vägevaid tegusid, teisele prohvetlikku kuulutamist, teisele vaimude äratundmist, teisele mõnesuguste keelte kõnelemist, teisele keelte tõlgitsemist.

¹¹ Ent kõike seda teeb üks ja sama Vaim, jagades igaühele eriti, nõnda nagu Tema tahab.

¹² Sest otsekui ihu on üks ja tal on palju liikmeid, aga kõik ihu liikmed, kuigi neid on palju, on üks ihu, nõnda on ka Kristus:

¹³ sest me kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks, olgu juudid või kreeklased, olgu orjad või vabad, ja oleme kõik sama Vaimuga joodetud.

¹⁴ Sest ihu ei ole üks liige, vaid palju liikmeid.

¹⁵ Kui jalg ütleks: "Et ma ei ole käsi, siis ma ei kuulu ihusse!" kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?

¹⁶ Ja kui kõrv ütleks: "Et ma ei ole silm, siis ma ei kuulu ihusse!" kas ta sellepärast ei kuulu ihusse?

¹⁷ Kui kõik ihu oleks silm, kuhu jääks siis kuulmine? Kui kõik oleks kuulmine, kuhu jääks siis haistmine?

¹⁸ Aga nüüd Jumal asetaski liikmed, igaühe neist, ihu külge, nõnda nagu tema tahtis.

¹⁹ Ja kui kõik need oleksid üks liige, kuhu jääks siis ihu?

²⁰ Nüüd aga ongi palju liikmeid, aga üks ihu!

²¹ Silm ei või öelda käele: "Mulle ei ole sind tarvis" Või jälle pea jalgadele: "Mulle ei ole teid tarvis!"

²² Vaid palju enam on tarvis neid ihu liikmeid, mis näivad olevat nõrgemad,

²³ ja neid, mida me peame autumaiks ihu küljes, katame iseäralise auga, ja liikmeid, millest meil on häbi, me ehime kõige enam;

²⁴ ent meie suursuguseil liikmeil pole seda tarvis. Sest Jumal on ihu nõnda ühte liitnud, et Ta sellele, mis on alam, on andnud rohkem au,

²⁵ et ihus ei oleks lahkmeelt, vaid et liikmed üksmeeles kannaksid muret üksteise eest.

²⁶ Ja kui liige kannatab, siis kannatavad teisedki liikmed ühes temaga, ja kui üht liiget austatakse, siis teisedki liikmed rõõmutsevad ühes temaga.

²⁷ Aga teie olete Kristuse ihu ja igaüks omast kohast Tema liikmed.

²⁸ Ja Jumal on seadnud koguduses mõned - esiteks Apostleiks, teiseks prohveteiks, kolmandaks õpetajaiks; siis Ta on andnud imetegusid, siis andeid terveks teha, abistada ja valitseda, rääkida mõnesuguseid keeli.

²⁹ Ega kõik ole Apostlid? Ega kõik prohvetid? Ega kõik õpetajad? Ega kõik imetegijad?

³⁰ Ega kõigil ole tervekstegemise armuandeid? Ega kõik räägi keeltega? Ega kõik tõlgitse?

³¹ Aga olge agarad püüdma suuremaid armuandeid! Ja ma näitan veel teile tee, mis on üle kõige.

¹ Kui ma inimeste ja inglite keeltega räägiksin, aga mul poleks armastust, oleksin ma vaid kumisev vask ja kõlisev kelluke!

² Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõik saladused ja kõik tunnetatu, ja kui mul oleks kõik usk, nõnda et võiksin mägesid teisale paigutada, aga mul poleks armastust, siis ei oleks minust ühtigi!

³ Ja kui ma jagaksin kõik oma vara vaestele ja kui ma annaksin oma ihu põletada ja mul poleks armastust, siis ei oleks mul sellest mingit kasu!

⁴ Armastus on pikameelne, armastus on täis heldust; ta ei ole kade, armastus ei suurustle, ta ei ole iseennast täis;

⁵ ta ei ole viisakuseta, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu, ta ei pea meeles paha;

⁶ ta ei rõõmutse ülekohtust, aga ta rõõmutseb ühes tõega;

⁷ tema vabandab kõik, usub kõik, loodab kõik, sallib kõik!

⁸ Armastus ei hävi ilmaski! Aga olgu prohveti ennustused, need kaovad; olgu keeled, need lakkavad; olgu tunnetus, see lõpeb ära.

⁹ Sest poolik on, mida me tunnetame, ja poolik, mida me ennustame.

¹⁰ Aga kui tuleb täiuslik asi, siis kaob see, mis on poolik!

¹¹ Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, ma mõtlesin nagu väeti laps ja arvasin nagu väeti laps; aga kui ma sain meheks, siis ma hülgasin selle, mis on omane väetile lapsele.

¹² Sest nüüd me näeme nagu peeglis tuhmi kujutist, aga siis palgest palgesse; nüüd ma tunnetan poolikult, aga siis ma tunnetan täiesti, nagu minagi olen täiesti tunnetatud.

¹³ Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm; aga suurim neist on armastus!

¹ Taotlege armastust ja olge agarad taotlema vaimuandeid, aga kõige enam prohvetlikku kõnelemist!

² Sest kes keeltega räägib, ei kõnele inimestele, vaid Jumalale; sest keegi ei saa temast aru, vaimust ta ju räägib saladusi.

³ Aga prohvetlikult kõneleja räägib inimestele nende ehitamiseks ja manitsuseks ja troostiks.

⁴ Keeltega rääkija ehitab iseennast; aga prohvetlikult kõneleja ehitab kogudust.

⁵ Ma tahaksin küll, et te kõik räägiksite keeltega, aga veel enam, et te prohvetlikult kõneleksite; sest prohvetlikult kõneleja on suurem keeltega rääkijast, kui see mitte ühtlasi ei tõlgitse, nõnda et kõne saab koguduse ehitamiseks.

⁶ Aga nüüd, vennad, kui ma tuleksin teie juurde ja räägiksin keeltega, mis kasu ma tooksin teile, kui ma teile ei räägiks kas ilmutuse või tunnetuse või ennustuse või õpetuse kaudu?

⁷ Nõnda on ju lugu ka elutute asjadega, mis annavad häält, olgu vile või kannel; kui need ei annaks erinevaid hääli, kuidas teatakse, mida puhutakse vilel või mida mängitakse kandlel?

⁸ Samuti kui pasun annab segast häält, kes siis hakkab valmistama sõjaks?

⁹ Nõnda ka teie: kui te keeltega ei räägi arusaadavalt, kuidas siis teatakse, mida räägitakse? Te räägiksite ju tuulde!

¹⁰ Maailmas on ei tea kui palju mitmesuguseid keelemurdeid ja ükski neist pole häälikuteta.

¹¹ Kui mina nüüd ei tunne hääliku tähendust, olen ma sellele, kes räägib, umbkeelne ja rääkija on mulle umbkeelne.

¹² Samuti teiegi olles agarad taotlema vaimuandeid, püüdke saada neid rohkesti koguduse ehitamiseks.

¹³ Seepärast, kes keeltega räägib, palugu Jumalat, et ta võiks ka tõlgitseda.

¹⁴ Sest kui ma keeltega rääkides palvetan, siis palvetab mu vaim, aga mu mõistus on viljatu.

¹⁵ Mida siis teha? Ma tahan palvetada vaimus ja tahan palvetada ka mõistusega; ma tahan laulda vaimus ja tahan laulda ka mõistusega.

¹⁶ Sest kui sa teed tänupalvet vaimus, kuidas siis see, kes võhiku kohal seisab, sinu tänu peale saab öelda: "Aamen!"; ta ju ei tea, mida sa ütled.

¹⁷ Sest sa tänad küll hästi, aga teist see ei ehita.

¹⁸ Ma tänan Jumalat, et mina räägin keeltega rohkem kui teie kõik!

¹⁹ Aga ma tahan koguduses pigemini rääkida viis sõna oma mõistusega, et ka muid õpetada, kui kümme tuhat sõna keeltega.

²⁰ Vennad, ärge saage lasteks mõtteviisis, vaid olge lapsed kurjuses; kuid mõtteviisi poolest saage täisealiseks.

²¹ Käsuõpetuses on kirjutatud: "Teiste keeltega ja teiste huultega ma räägin sellele rahvale ja siiski nad ei kuule mind!", ütleb Issand.

²² Nii ei ole siis keeled tunnuseks usklikele, vaid uskmatuile; aga prohvetlik kõne ei ole tunnuseks uskmatuile, vaid usklikele.

²³ Kui nüüd kõik kogudus tuleks kokku ühte paika ja kõik räägiksid keeltega, ja tuleksid sisse võhikud või uskmatud, kas nad ei ütleks, et te jampsite?

²⁴ Aga kui nemad kõik kõneleksid prohvetlikult ja tuleks uskmatu või võhik, siis nad kõik paljastaksid tema olukorra ja kõik arvustaksid teda;

²⁵ tema südame saladused tuleksid ilmsiks ja ta heidaks siis silmili maha ja kummardaks Jumalat ning tunnistaks, et Jumal on tõesti teie sees.

²⁶ Mis siis nüüd, vennad? Kui te kokku tulete, siis on igaühel midagi, kas laulu või õpetust või ilmutust või keeltega rääkimist või tõlgitsemist; sündigu see kõik koguduse ehitamiseks.

²⁷ Kui keeltega räägitakse, siis rääkigu kaks või kõige rohkem kolm ükshaaval, ja üks tõlgitsegu.

²⁸ Aga kui tõlgitsejat ei ole, olgu rääkija vait koguduses ja rääkigu iseenesele ja Jumalale.

²⁹ Aga prohveteist kõnelgu kaks või kolm ja teised arvustagu.

³⁰ Ja kui kellelegi teisele, kes istub, ilmutatakse midagi, siis olgu esimene vait.

³¹ Sest te võite kõik ükshaaval prohvetlikult kõnelda, et kõik õpiksid ja saaksid troosti.

³² Ja prohvetite vaimud alistuvad prohveteile.

³³ Sest Jumal ei ole mitte korratuse, vaid rahu Jumal. Nõnda nagu kõigis pühade kogudustes,

³⁴ olgu naised koguduses vait, sest neil ei ole luba kõnelda, vaid nad olgu allaheitlikud, nõnda nagu käskki ütleb.

³⁵ Aga kui nad tahavad midagi õppida, siis nad küsigu kodus oma meestelt. Sest naisele on häbiks kõnelda koguduses.

³⁶ Või kas Jumala sõna on teist lähtunud? Või kas see on tulnud üksnes teie juurde?

³⁷ Kui keegi arvab enese olevat prohveti või Vaimu mõjualuse, see teadku, et mida ma teile kirjutan, see on Issanda käsk!

³⁸ Aga kui keegi ei taha seda teada, ärgu teadku!

³⁹ Niisiis, vennad, taotlege prohvetlikku kõnelemist ja ärge ka keelake keeltega rääkimist.

⁴⁰ Kõik sündigu viisakalt ja korra järgi.

¹ Ent ma juhin teie tähelepanu Evangeeliumile, mida ma teile kuulutasin, mille te ka vastu võtsite ja milles ka püsite

² ning milles te ka õndsaks saate - kui te peate seda kinni nende sõnadega, millega mina teile seda kuulutasin - olgu siis, et asjata saite usklikuks.

³ Sest ma olen teile kõigepealt teada andnud, mida ma olen saanud, et Kristus suri meie pattude eest kirjade järgi

⁴ ja et Ta maeti ja et Ta üles äratati kolmandal päeval kirjade järgi

⁵ ja et Ta ilmus Keefasele, pärast seda neile kaheteistkümnele.

⁶ Pärast Ta ilmus ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale, kellest suurem hulk veel praegugi on elus, aga mõned on läinud magama;

⁷ pärast seda Ta ilmus Jakoobusele, siis kõigile Apostlitele;

⁸ aga pärast kõike Ta ilmus ka minule kui äbarikule.

⁹ Sest mina olen Apostlite seast kõige väiksem, kes ei ole väärt, et mind Apostliks hüütakse, sest ma kiusasin taga Jumala kogudust.

¹⁰ Aga Jumala armust olen mina, mis ma olen; ja see arm minu vastu ei ole olnud tühine, vaid ma olen palju rohkem tööd teinud kui nemad kõik; aga mitte mina, vaid Jumala arm, mis on minuga.

¹¹ Olgu nüüd mina või olgu nemad, nõnda me kuulutame ja nõnda olete saanud usklikuks.

¹² Aga kui Kristusest kuulutatakse, et Ta on surnuist üles äratatud, kuidas siis mõned teie seast ütlevad, et ei olevatki surnute ülestõusmist?

¹³ Aga kui ei ole surnute ülestõusmist, siis ei ole ka Kristus üles äratatud.

¹⁴ Ent kui Kristus mitte ei ole üles äratatud, siis on meie jutlus tühine ja tühine on ka teie usk;

¹⁵ ja meid leitakse siis Jumala valetunnistajad olevat, sest me oleme tunnistanud Jumala vastu, et Ta on üles äratanud Kristuse, Keda Tema pole äratanud, kui surnuid üles ei äratata.

¹⁶ Sest kui surnuid ei äratata, siis ei ole ka Kristust äratatud.

¹⁷ Aga kui Kristust ei ole äratatud, siis on teie usk tühine ja te olete alles oma pattude sees.

¹⁸ Siis on ka need, kes Kristuse sees on läinud hingama, hukka saanud.

¹⁹ Kui meie selles elus oleme lootnud ainult Kristuse peale, siis me oleme kõigist inimestest kõige armetumad.

²⁰ Aga nüüd on Kristus surnuist üles äratatud ja on saanud esmaseks nende seast, kes on läinud hingama.

²¹ Sest kui juba surm on tulnud inimese kaudu, siis on ka surnute ülestõusmine inimese kaudu.

²² Sest nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaiks Kristuses,

²³ aga igaüks oma järjekorras: esimesena Kristus, selle järel Kristuse Omad Tema tulemises;

²⁴ siis tuleb ots, kui Ta annab Riigi Jumala ja Isa kätte pärast seda, kui Ta on hävitanud kõik valitsuse ja kõik meelevalla ja võimu.

²⁵ Sest Tema peab valitsema, kuni Ta on pannud kõik vaenlased Tema jalge alla.

²⁶ Viimne vaenlane, kellele ots tehakse, on surm!

²⁷ Sest "ta on kõik alistanud Tema jalge alla!" Kui Ta aga ütleb, et kõik on alistatud Tema alla, siis on avalik, et ei ole alistatud See, Kes kõik Temale alistas.

²⁸ Aga kui kõik Temale on alistatud, siis peab ka Poeg Ise alistatama Sellele, Kes kõik Temale on alistanud, et Jumal oleks kõik kõigis.

²⁹ Mis teevad muidu need, kes endid lasevad ristida surnute eest, kui surnuid koguni ei äratata? Mispärast siis neid ristitakse nende eest?

³⁰ Ja mispärast oleme meiegi hädaohus igal hetkel?

³¹ Iga päev ma olen surmasuus, nii tõesti kui teie, vennad, olete minu kiitus, mis mul on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

³² Kui ma inimeste kombel olen Efesoses võidelnud metsalistega, siis mis kasu on mul sellest? Kui surnuid ei äratata, siis "söögem ja joogem, sest homme me sureme!"

³³ Ärge eksige! "Kurjad kõned rikkuda võivad kombeid häid!"

³⁴ Kainestuge õieti ja ärge tehke pattu; sest mõned ei tea midagi Jumalast; seda ma ütlen teile häbiks.

³⁵ Aga mõni küsib: "Kuidas surnud ärkavad üles? Ja millise ihuga nad tulevad?"

³⁶ Rumal! See, mida sa külvad, ei saa elavaks, kui see enne ei sure.

³⁷ Ja mida sa külvad, sa ei külva selle ihuna, mis peab tõusma, vaid paljast iva, olgu nisuiva või mis tahes iva.

³⁸ Aga Jumal annab temale ihu, millise tahab, ja igale seemnele tema oma ihu.

³⁹ Kõik liha ei ole sama liha, vaid ise on inimeste liha ja ise veiste liha ja ise lindude ja ise kalade liha;

⁴⁰ ja on taevalikke ihusid ja maiseid ihusid; aga teistsugune on taevalike auhiilgus ja teistsugune maiste auhiilgus.

⁴¹ Isesugune on päikese hiilgus ja isesugune kuu hiilgus ja isesugune tähtede hiilgus; sest tähe ja tähe hiilgusel on oma vahe.

⁴² Nõnda on ka surnute ülestõusmine. Kaduvuses külvatakse, kadumatuses äratatakse üles;

⁴³ autuses külvatakse, auhiilguses äratatakse üles; nõtruses külvatakse, väes äratatakse üles;

⁴⁴ maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles; sest kui on olemas maine ihu, siis on ka olemas vaimne ihu.

⁴⁵ Nõnda on ka kirjutatud: "Esimene inimene Aadam sai elavaks hingeks." Viimne Aadam sai vaimuks, kes elustab.

⁴⁶ Aga vaimne ihu ei ole esimene, vaid maine; selle järel on vaimne.

⁴⁷ Esimene inimene oli maast, muldne, teine Inimene on taevast.

⁴⁸ Milline on muldne, sellised on ka muldsed; ja milline on taevane, sellised on ka taevased.

⁴⁹ Ja otse nõnda nagu me oleme kandnud muldse inimese kuju, nõnda me kanname kord ka taevast kuju.

⁵⁰ Aga seda ma ütlen, vennad, et liha ja veri ei või pärida Jumala Riiki ega kaduvus pärida kadumatust.

⁵¹ Vaata, ma ütlen teile saladuse: me kõik ei lähe magama, aga me kõik muutume,

⁵² äkitselt ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes. Sest pasun hüüab ja surnud tõusevad üles kadumatutena ja me muutume.

⁵³ Sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surev riietub surematusega.

⁵⁴ Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surev riietub surematusega, siis saab tõeks sõna, mis on kirjutatud: "Surm on neelatud võidusse!

⁵⁵ Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel?"

⁵⁶ Aga surma astel on patt ja patu vägi on käsk.

⁵⁷ Ent tänu Jumalale, Kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!

⁵⁸ Sellepärast, mu armsad vennad, olge kindlad, vankumatud ja ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu!

¹ Mis puutub korjandusse pühade heaks, siis tehke teiegi nõnda, nagu ma olen korraldanud Galaatia kogudustes.

² Igal esimesel nädalapäeval pangu igaüks teie seast midagi tallele sedamööda, kuidas temal on jõudu, et mitte alles siis raha ei kogutaks, kui ma tulen.

³ Aga kui ma saabun, läkitan ma kirjadega need, keda te arvate kõlbavaks viima teie anni Jeruusalemma.

⁴ Ja kui asi on seda väärt, et minagi läheksin, siis nad tulgu ühes minuga.

⁵ Ent ma mõtlen tulla teie juurde, kui ma olen käinud läbi Makedoonia; sest Makedooniast ma lähen läbi.

⁶ Teie juures ma ehk viibin mõne aja või vahest kogu talvegi, et te mind siis saadaksite, kuhu ma iganes lähen.

⁷ Sest ma ei taha teid seekord näha mitte ainult mööda minnes, vaid ma loodan jääda tükiks ajaks teie juurde, kui Issand lubab.

⁸ Aga Efesosse ma jään nelipühani,

⁹ sest mulle on seal avanenud suur uks viljarikkaks tööks ja seal on palju vastaseid.

¹⁰ Kui Timoteos tuleb, siis katsuge, et ta võiks olla ilma kartuseta teie juures, sest ta teeb Issanda tööd nõnda nagu minagi.

¹¹ Ärgu siis ükski teda halvaks pangu, vaid saatke ta rahus teele, et ta tuleks minu juurde, sest ma ootan teda ühes vendadega.

¹² Mis aga puutub vend Apollosesse, siis olen ma temale sageli peale käinud, et ta tuleks teie juurde ühes vendadega, aga tal ei olnud üldse tahtmist nüüd tulla; ta tuleb, kui tal leidub parajat aega.

¹³ Valvake, seiske usus, olge mehed, saage tugevaks!

¹⁴ Kõik teie asjad sündigu armastuses!

¹⁵ Ma palun teid, vennad: teie teate Stefanase peret, et see on Ahhaias esimene pöördunu ja et nemad on andunud pühade abistamisele;

¹⁶ olge teiegi sõnakuulelikud niisugustele ja igaühele, kes töötab ühes ning näeb vaeva.

¹⁷ Ma rõõmustun Stefanase ja Fortunaatuse ja Ahhaikose tulekust, sest nemad täidavad minule teie aset;

¹⁸ nemad on ju jahutanud minu ja teie vaimu. Pidage siis niisugustest lugu!

¹⁹ Aasia kogudused tervitavad teid. Teid tervitavad Issandas Akvila ja Priska ühes kogudusega nende majas.

²⁰ Teid tervitavad kõik vennad. Tervitage üksteist püha suudlusega!

²¹ Tervitus on minu, Pauluse käega.

²² Kui keegi Issandat Jeesust Kristust ei pea armsaks, siis olgu ta ära neetud! Maaran ata.

²³ Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teiega!

²⁴ Minu armastus on teie kõikidega Kristuses Jeesuses!