¹ Aga peaasi selles, millest me kõneleme, on see: meil on selline Ülempreester, Kes istub Ausuuruse istme paremal käel taevas,

² pühamu ja tõelise telgi ametitalitaja, mille on ehitanud Jumal ja mitte inimene.

³ Sest iga ülempreester seatakse ohverdama ande ja ohvreid, mispärast on paratamata vajalik, et Tal oleks midagi ning seda, mida ohverdada.

⁴ Kui Ta nüüd oleks maa peal, ei Ta siis olekski preester, sest on olemas neid, kes käsuõpetuse järgi ohverdavad ande

⁵ ja kes teenivad selles, mis on taevase pühamu kuju ja vari, nagu Moosesele ilmutati, kui ta hakkas telki valmistama. Sest nii öeldi talle: "Vaata, et sa kõik teed selle eeskuju järgi, mis sulle mäel näidati!"

⁶ Aga nüüd on Tema saanud seda kallima ameti, mida parema lepingu vahemees Ta ka on, mis on rajatud parematele tõotustele.

⁷ Sest kui esimene leping oleks olnud laitmatu, ei siis oleks otsitud aset teisele.

⁸ Sest neid laites ütleb prohvet neile: "Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil Ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu:

⁹ mitte selle lepingu sarnase, mille Ma tegin nende vanematega sel päeval, mil Ma võtsin nad kättpidi, et viia nad välja Egiptusemaalt - sest nad ei jäänud Minu lepingusse ja nii Minagi ei hoolinud neist, ütleb Issand -

¹⁰ vaid leping, mille Ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ütleb Issand, on niisugune: Ma panen neile meelde Oma käsud ja kirjutan need neile südamesse; siis Ma olen neile Jumalaks ja nemad on Mulle rahvaks!

¹¹ Siis ei õpeta keegi enam oma kaaskodanikku ega vend oma venda, öeldes: "Tunne Issandat!", sest nad kõik tunnevad Mind, niihästi nende pisukesed kui nende suured.

¹² Sest Ma olen armuline nende ülekohtustele tegudele ega tuleta enam meelde nende patte!"

¹³ Kui ta nimetab uut, siis on ta esimese tunnistanud vananenuks. Aga mis vananeb ja iganeb, on hävimisele ligi!