¹ Käsk, olles ainult tulevaste hüvede vari, aga mitte asjade täiskuju ise, ei või iialgi samade iga-aastaste ohvritega, mida ühtelugu ohverdatakse, teha täiuslikuks nende toojaid,

² sest eks muidu oleksid ju ohvrite toomised lõppenud, sellepärast et neil, kes toimetavad jumalateenistust, ei oleks enam mingit patust südametunnistust, kui nad kord on puhtaks tehtud.

³ Ent ohvritega tuletatakse iga aasta patte meelde.

⁴ Sest on võimatu, et härgade ja sikkude veri võib patud ära võtta.

⁵ Sellepärast Ta maailma tulles ütleb: "Ohvrit ega andi Sa ei tahtnud, aga Sa valmistasid Mulle ihu:

⁶ põletus- ja patuohvrid ei olnud Sulle meelepärast!

⁷ Siis Ma ütlesin: vaata, Ma tulen - rullraamatus on Minust kirjutatud - tegema Su tahtmist, oh Jumal!"

⁸ Kuna Ta eespool ütleb: "Ohvreid ja ande ning põletus- ja patuohvreid Sa ei tahtnud ega olegi need Su meele järgi, kuigi neid käsu järgi tuuakse",

⁹ siis ütleb Ta pärast: "Vaata, Ma tulen tegema Su tahtmist!" Sellega Ta tunnistab tühjaks esimese ohvri, et panna kehtima teine.

¹⁰ Selles tahtmises oleme meiegi pühitsetud Jeesuse Kristuse Ihu ohvriga ühel hoobil.

¹¹ Ja iga preester seisab päevast päeva oma ametis ja ohverdab sageli samu ohvreid, mis iialgi ei või patte ära võtta;

¹² aga Tema, kui Ta üheainsa ohvri oli viinud pattude eest, on istunud jäädavalt Jumala paremale käele

¹³ ja ootab nüüd ainult, kuni Ta vaenlased pannakse Tema jalgealuseks järiks.

¹⁴ Sest ühe ohvriga on Ta jäädavalt teinud täiuslikeks need, keda pühitsetakse.

¹⁵ Seda tunnistab meile ju ka Püha Vaim; sest kui Ta oli öelnud:

¹⁶ "Niisugune on leping, mille Ma teen nendega pärast neid päevi, ütleb Issand: Ma panen neile südamesse Oma käsud ja kirjutan need neile meelde

¹⁷ ega mäleta enam nende patte ja ülekohtutegusid!"

¹⁸ Aga kus need on andeks antud, seal ei ole enam tarvis ohvrit nende eest.

¹⁹ Nii on meil siis, vennad, Jeesuse Veres julgus sissepääsuks pühasse paika;

²⁰ ja selle on Ta meile avanud uueks ja elavaks teeks eesriide, see on Oma liha kaudu;

²¹ ja meil on suur Preester Jumala koja üle.

²² Astugem siis ligi tõelise südamega, täielikus usus, südame poolest piserdamisega puhastatud kurjast südametunnistusest,

²³ ja ihu poolest pestud puhta veega, pidagem kõikumata kinni lootuse tunnistusest. Sest ustav on See, Kes seda on tõotanud.

²⁴ Ja pidagem üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele.

²⁵ Ning ärgem jätkem maha oma koguduse kooskäimisi, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid manitsegem üksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenevat.

²⁶ Sest kui me meelega pattu teeme, pärast seda kui oleme saanud tõe tunnetuse, siis ei jää enam mingit ohvrit üle pattude eest;

²⁷ vaid mingi hirmus kohtu ootamine ja äge tuli, mis tahab ära süüa vastupanijad.

²⁸ Kui keegi rikub Moosese käsku, siis peab ta ilma armuta surema kahe või kolme tunnistaja sõna peale,

²⁹ kui palju hirmsama nuhtluse te arvate siis ära teeninud olevat selle, kes Jumala Poega jalgadega tallab ega pea pühaks lepingu Verd, millega ta on pühitsetud, ja teotab armu Vaimu?

³⁰ Me tunneme ju Seda, Kes ütleb: "Minu käes on kättemaks, Mina tasun kätte!" ja taas: "Issand mõistab kohut Oma rahvale!"

³¹ Hirmus on elava Jumala kätte langeda!

³² Aga tuletage meelde endisi päevi, mil teie, olles valgustatud, talusite palju kannatamiste võitlust,

³³ kord nii, et te teotamiste ja viletsuste läbi olite tehtud maailma naeruks, kord jälle nii, et saite nende osalisteks, kellel oli sama saatus.

³⁴ Sest te olete ühes vangidega kannatanud ja rõõmuga vastu võtnud oma vara riisumise, teades, et teil on parem ja jäädav vara taevas.

³⁵ Ärge siis heitke ära oma julgust, mis saab suure palga.

³⁶ Sest kannatlikkust läheb teile tarvis, et teie, tehes Jumala tahtmist, saaksite kätte tõotuse.

³⁷ Sest "veel üsna pisut, pisut aega, siis tuleb See, Kes peab tulema ega viivita mitte!

³⁸ Aga Minu õige peab usust elama, ja kui ta hakkab kõhklema, siis ei ole Minu hingel temast head meelt!"

³⁹ Ent meie ei ole need, kes kõhklevad hukatuseks, vaid need, kes usuvad hinge päästmiseks!