¹ Sest iga ülempreester, kes võetakse inimeste seast, seatakse inimeste heaks toimetama teenistust Jumala ees, tooma ande ja ohvreid pattude eest;

² ja tema võib säästa mõistmatuid ning eksijaid; on ta ju ise ka nõtruse sees.

³ Ja selle nõtruse pärast peab tema niisamuti nagu rahva eest, ka iseenese eest ohvrit tooma pattude pärast.

⁴ Ka ei võta keegi enesele ise seda au, vaid Jumala kutsel nagu Aarongi.

⁵ Nõnda Kristuski ei võtnud Ise Enesele au saada ülempreestriks, vaid Ta sai selle Temalt, Kes Temale ütles: "Sina oled Mu Poeg, täna Ma sünnitasin Sind!",

⁶ nõnda nagu Ta teiseski kohas ütleb: "Sina oled preester igavesti Melkisedeki korra järgi!"

⁷ Tema ohverdas Oma liha päevil palveid ja anumisi suure hüüdmise ja silmaveega Sellele, Kes Teda võis päästa surmast, ja Tema palvet kuuldi Ta jumalakartuse pärast.

⁸ Ja ehk Ta oligi Poeg, õppis Ta sõnakuulmist sellest, mida Ta kannatas.

⁹ Ja kui Ta oli saanud täielikuks, sai Tema igavese õndsuse alustajaks kõigile, kes on Temale sõnakuulelikud,

¹⁰ ja Jumal nimetas Tema ülempreestriks Melkisedeki korra järgi.

¹¹ Sellest oleks meil palju rääkida ning seda on raske sõnadega seletada, sest te olete läinud tuimaks kuulma.

¹² Sest teie, kes aja poolest peaksite olema õpetajad, vajate jälle, et teile õpetataks Jumala sõnade esimesi algeid, ja olete saanud nende aruliseks, kellele läheb tarvis piima, aga mitte tahket rooga.

¹³ Sest igaüks, kes veel tarvitab piima, ei saa õieti aru õiguse sõnast, sest ta on alles laps.

¹⁴ Aga täisealiste jaoks on tahke roog, nende jaoks, kelle meeled vilumuse tõttu on harjunud vahet tegema hea ja kurja vahel.