¹ Kas hakkame siis jälle iseendid soovitama? Või kas vajame, nagu mõningad, soovituskirju teie kätte või teie käest?

² Teie olete meie kiri, kirjutatud meie südamesse, kõigile inimestele tuttav ja loetav,

³ sest teist on ju ilmsi näha, et te olete Kristuse kiri, mis meie teenimistöö läbi on valminud, kirjutatud mitte tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga, ka mitte kivilauakestele, vaid lihastele südamelauakestele.

⁴ Aga niisugune lootus on meil Kristuse läbi Jumala peale,

⁵ mitte nii, et me oleksime iseenestest võimelised midagi mõtlema, nagu iseenesest, vaid meie võime tuleb Jumalalt,

⁶ Kes meid ka on teinud võimeliseks olema Uue Lepingu sulased, mitte kirjatähe, vaid Vaimu sulased; sest kirjatäht suretab, aga Vaim teeb elavaks.

⁷ Aga kui surma amet, mis kirjatähtedega oli uuristatud kividesse, esines nii suures aus, et Iisraeli lapsed ei suutnud vaadata Moosese palgesse ta palge hiilguse pärast, mis ometi oli kaduv,

⁸ kuidas ei peaks palju rohkem Vaimu amet olema au sees?

⁹ Sest kui hukkamõistmise ametil oli au, siis on õiguse amet veel palju suurem au poolest.

¹⁰ Sest too, mis oli enne au sees, ei olegi enam niisugusel määral au sees selle üliväga suure au pärast.

¹¹ Sest kui see, mis on kaduv, on tekkinud au läbi, kui palju rohkem on siis au sees see, mis on püsiv.

¹² Et meil nüüd on niisugune lootus, siis me räägime täie julgusega

¹³ ega tee nõnda nagu Mooses, kes pani katte oma palgele, et Iisraeli lapsed ei näeks selle lõppu, mis on kaduv.

¹⁴ Ent nende meeled on paadunud; sest veel tänapäevalgi jääb sama kate Vana Testamendi lugemisel ära võtmata, sest alles Kristuses see kaob.

¹⁵ Veel tänapäevalgi, kui Moosest loetakse, on kate nende südame peal;

¹⁶ aga kui nende süda pöördub Issanda poole, siis kate võetakse ära.

¹⁷ Sest Issand on Vaim, ja kus on Issanda Vaim, seal on vabadus!

¹⁸ Aga me kõik, kes katmatu palgega vaatleme Issanda auhiilgust otsekui peeglis, muutume samasuguseks kujuks aust ausse nagu Issanda Vaimust.