¹ Neil päevil tuli Ristija Johannes ja kuulutas Judea kõrves

² ning ütles: "Parandage meelt, sest Taevariik on lähedal!"

³ Tema on nimelt see, kellest prohvet Jesaja on rääkinud, üteldes: "Hüüdja hääl on kõrves: Valmistage Issanda teed, õgvendage Tema teerajad!"

⁴ Aga Johannesel oli riie kaameli karvust ja nahkvöö vööl; ja tema toit oli rohutirtsud ja metsmesi.

⁵ Siis läks välja tema juure Jeruusalem ja kogu Judea ja kõik Jordani ümberkaudne maa;

⁶ ja ta ristis nad Jordani jões ning nad tunnistasid oma patud.

⁷ Aga nähes palju varisere ja sadusere tulevat ristimisele, ütles ta neile: "Te rästikute sigitis, kes on teile märku annud põgeneda tulevase viha eest?

⁸ Seepärast kandke õiget meeleparanduse vilja

⁹ ja ärge arvake võivat ütelda iseenestes: meil on Aabraham isaks; sest ma ütlen teile, et Jumal võib neist kividest äratada Aabrahamile lapsi.

¹⁰ Ent kirves on juba puude juure küljes; iga puu nüüd, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse tulle.

¹¹ Mina ristin teid küll veega meeleparanduseks, aga Kes tuleb pärast mind, on vägevam mind ja mina ei ole kõlvuline Temale jalatseidki kandma; Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega.

¹² Ta visk-labidas on Tema käes ja Ta puhastab Oma rehealuse ja kogub Oma nisud aita, kuid aganad Ta põletab ära kustutamatu tulega."

¹³ Siis tuli Jeesus Galileast Jordani ääre Johannese juure, et see Teda ristiks.

¹⁴ Kuid Johannes peatas Teda, üteldes: "Minule on vaja, et Sina mind ristiksid, ja Sina tuled minu juure!"

¹⁵ Jeesus vastas ning ütles temale: "Olgu nüüd nii; sest nõnda on meie kohus täita kõike õigust." Siis Johannes andis Temale järele.

¹⁶ Kui nüüd Jeesus oli ristitud, tuli Ta sedamaid veest välja. Ja ennäe, taevad avanesid, ja Ta nägi Jumala Vaimu laskuvat alla kui tuvi ja tulevat Tema peale.

¹⁷ Ja vaata, taevast kostis hääl, mis ütles: "Seesinane on Minu armas Poeg, Kellest Mul on hea meel!"