¹ Sel ajal kuulis nelivürst Heroodes Jeesusest räägitavat.

² Ja ta ütles oma teenijaile: "See on Ristija Johannes; tema on surnuist üles tõusnud ja sellepärast on imelised väed tegevad tema sees."

³ Oli ju Heroodes Johannese kinni võtnud, sidunud ja pannud ta vangi Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast.

⁴ Sest Johannes oli temale ütelnud: "Sul ei ole luba teda pidada."

⁵ Ja Heroodes oleks tahtnud Johannese tappa, aga kartis rahvast, sest nad pidasid teda prohvetiks.

⁶ Aga kui Heroodese sünnipäev tuli, tantsis Heroodiase tütar nende keskel ja meeldis Heroodesele.

⁷ Sellepärast tõotas ta vandega temale anda, mida ta iganes peaks paluma.

⁸ Siis ütles tütar oma ema õhutusel: "Anna mulle siia vaagnal Ristija Johannese pea!"

⁹ Ja kuningas sai kurvaks, kuid vande ja lauasistujate pärast ta käskis temale selle anda.

¹⁰ Ta läkitas siis ja laskis vangihoones Johannese pea otsast raiuda.

¹¹ Ja tema pea toodi vaagnal ning anti neitsile; ja neitsi viis selle oma emale.

¹² Ja tema jüngrid tulid ning võtsid tema keha ja matsid ta maha ja tulid ning teatasid sellest Jeesusele.

¹³ Kui Jeesus seda kuulis, läks Ta sealt paadiga ära tühja paika üksipäini. Ja kui rahvahulgad seda kuulsid, käisid nad linnadest jala Tema järel.

¹⁴ Ja maale astudes Ta nägi palju rahvast. Ja Tal hakkas nendest hale meel, ja Ta tegi terveks nende põdejad.

¹⁵ Ent õhtu tulles astusid jüngrid Tema juure ning ütlesid: "See on tühi paik ja aeg on juba möödas; lase rahvas minna, et nad läheksid küladesse ja ostaksid enestele toidupoolist."

¹⁶ Aga Jeesus ütles neile: "Nendel pole tarvis ära minna; andke teie neile süüa."

¹⁷ Nemad ütlesid Temale: "Meil ei ole siin rohkem kui viis leiba ja kaks kala!"

¹⁸ Kuid Tema ütles: "Tooge mulle need siia!"

¹⁹ Ja Ta käskis rahvahulgad istuda murule, võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taeva poole ja õnnistas ning murdis ja andis leivad jüngrite kätte, aga jüngrid andsid rahvale.

²⁰ Ja nad kõik sõid ja nende kõhud said täis. Ja nad korjasid kokku ülejäänud palukesi kaksteistkümmend korvitäit.

²¹ Ent neid, kes olid söönud, oli ligi viis tuhat meest peale naiste ja laste.

²² Ja sedamaid sundis Jeesus Oma jüngreid astuma paati ja sõitma Tema eele teisele poole, kuni Ta laseb rahva minema.

²³ Kui Ta siis rahva oli lasknud minema, läks Ta Ise üles mäele üksipäini palvetama. Ja õhtu tulles oli Ta üksinda sealsamas.

²⁴ Aga paat oli juba palju vagusid maad kaldast eemal ja oli hädas lainetega, sest tuul oli vastu.

²⁵ Aga neljandal öövahikorral tuli Jeesus nende juure kõndides merel.

²⁶ Ja kui jüngrid Teda nägid merel kõndivat, kohkusid nad ja ütlesid: "See on tont!" Ja nad kisendasid hirmu pärast.

²⁷ Aga sedamaid rääkis Jeesus nendega ning ütles: "Olge julged, Mina olen see, ärge kartke!"

²⁸ Peetrus kostis Temale ning ütles: "Issand, kui Sina oled, siis käsi mind tulla Enese juure vee peale!"

²⁹ Tema ütles: "Tule!" Ja Peetrus astus paadist välja ning kõndis vee peal ja tuli Jeesuse juure.

³⁰ Aga nähes tuult lõi ta kartma ja hakkas vajuma, kisendas ning ütles: "Issand, päästa mind!"

³¹ Ja Jeesus sirutas sedamaid Oma käe, haaras temast kinni ja ütles talle: "Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?"

³² Ja nad astusid paati, ja tuul rauges.

³³ Siis paadis olijad tulid ja kummardasid Teda ning ütlesid: "Tõesti, Sa oled Jumala Poeg!"

³⁴ Ja kui nad olid jõudnud teisele kaldale, tulid nad Gennesareti maile.

³⁵ Ja kui selle koha mehed Ta ära tundsid, läkitasid nad sõna kogu ümberkaudsele maale. Ja Tema juure toodi kõik haiged;

³⁶ ja need palusid Teda, et nad saaksid vaid puudutada Tema kuue palistust. Ja nii paljud, kui puudutasid, said terveks.