¹ Ja kui nad Jeruusalema ligi said ja Betfage poole Õlimäele tulid, siis läkitas Jeesus kaks jüngrit ning ütles neile:

² "Minge sinna alevisse, mis on teie ees, ja varsti te leiate kinniseotud emaeesli ja sälu ta juures; päästke need lahti ja tooge Mu juure.

³ Ja kui teile keegi midagi ütleb, siis ütelge: Issandal on neid tarvis! Siis Ta lähetab nad sedamaid.

⁴ Aga see on kõik sündinud, et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu:

⁵ Ütelge Siioni tütrele: Vaata, sinu Kuningas tuleb sulle tasane ja istub emaeesli seljas ja sälu seljas, kes on ikkealuse looma varss!"

⁶ Siis jüngrid läksid ja tegid nõnda, nagu Jeesus neid oli käskinud,

⁷ ning tõid emaeesli ja sälu ja panid riided nende peale ja panid Ta riiete peale istuma.

⁸ Aga suurem hulk laotas oma riided tee peale, aga teised raiusid oksi puudest ja puistasid tee peale.

⁹ Aga rahvahulgad, kes ees ja taga käisid, hüüdsid: "Hoosianna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu, Kes tuleb Issanda nimel! Hoosianna kõrges!"

¹⁰ Ja kui Ta Jeruusalemma sisse läks, tõusis kogu linn liikvele ja ütles: "Kes See on?"

¹¹ Aga rahvas ütles: "Tema on See Prohvet Jeesus Galilea Naatsaretist!"

¹² Ja Jeesus läks pühakotta ja ajas välja kõik, kes müüsid ja ostsid pühakojas, ja viskas kummuli rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate istmed,

¹³ ja ütles neile: "Kirjutatud on: Minu koda peab hüütama palvekojaks, aga teie teete Ta röövliauguks!"

¹⁴ Ja pühakojas tuli Tema juure pimedaid ja jalutumaid, ja Ta tegi nad terveks.

¹⁵ Aga kui ülempreestrid ja kirjatundjad nägid neid imesid, mida Ta tegi, ja poisse, kes pühakojas hüüdsid: "Hoosianna Taaveti Pojale!" sai nende meel pahaseks

¹⁶ ja nad ütlesid Temale: "Kas Sa kuuled, mida need ütlevad?" Jeesus ütles neile: "Jah, kuulen! Kas te iganes pole lugenud: Laste ja imikute suust oled Sa Enesele valmistanud kiituse?"

¹⁷ Ja Ta jättis nad maha ja läks linnast välja Betaaniasse ja jäi Sinna ööseks.

¹⁸ Aga kui Ta vara hommikul jälle linna läks, hakkas Tal nälg.

¹⁹ iialgi enam kasvagu sinust vilja!" Ja kohe kuivas viigipuu ära.

²⁰ Kui jüngrid seda nägid, panid nad imeks ning ütlesid: "Kuidas see viigipuu nii kohe ära kuivas?"

²¹ Aga Jeesus kostis ning ütles neile: "Tõesti Ma ütlen teile, kui teil oleks usku ja te ei mõtleks kaksipidi, siis te ei teeks mitte ainult seda, mis viigipuule on sündinud, vaid kui te ka ütleksite sellele mäele: Tõuse paigast ja lange merre! siis see sünniks.

²² Ja kõik, mida te iganes palves palute uskudes, seda te saate!"

²³ Ja kui nad tulid pühakotta, astusid ülempreestrid ja rahva vanemad Tema juure, kui Ta õpetas, ja ütlesid: "Missuguse meelevallaga Sa teed neid asju? Ja kes on Sulle selle meelevalla annud?"

²⁴ Aga Jeesus kostis ning ütles neile: "Ma tahan ka teilt küsida ühe asja; kui te Mulle selle ütlete, siis Ma ütlen ka teile, missuguse meelevallaga Ma neid asju teen.

²⁵ Kust oli Johannese ristimine, kas taevast või inimestest?" Aga nemad arutasid asja isekeskis ja ütlesid: "Kui me ütleme: Taevast! siis Ta ütleb meile: Mispärast te siis ei uskunud teda?

²⁶ Aga kui me ütleme: Inimestest! siis meil tuleb karta rahvast, sest nad kõik peavad Johannest prohvetiks!"

²⁷ Ja nad kostsid Jeesusele ning ütlesid: "Me ei tea!" Siis ütles ka Tema neile: "Ega Minagi teile ütle, missuguse meelevallaga Ma neid asju teen.

²⁸ Aga mis te arvate? Ühel inimesel oli kaks poega. Ja ta läks esimese juure ning ütles: Poeg, mine täna tööle mu viinamäele!

²⁹ Aga tema kostis ning ütles: Küll ma lähen, isand! Ja ta ei läinud mitte.

³⁰ Siis isa läks ka teise juure ja ütles nõndasamuti. See kostis ning ütles: Ei mina taha! Pärast ta kahetses ja läks.

³¹ Kumb neist tegi isa tahtmist?" Nad ütlesid: "Viimane." Jeesus ütles neile: "Tõesti Ma ütlen teile, et tölnerid ja hoorad saavad enne teid Jumala riiki.

³² Sest Johannes tuli teie juure õiguse teed ja te ei uskunud teda; ent tölnerid ja hoorad uskusid teda. Aga teie, ehk te küll seda nägite, ei kahetsenud pärastki, et teda uskuda.

³³ Kuulge teist tähendamissõna: Oli majaisand, kes istutas viinamäe ja tegi selle ümber aia ja kaevas sinna surutõrre ja ehitas torni ja andis selle rendile aednike kätte ja läks võõrale maale.

³⁴ Kui siis viinamarja korjamise aeg lähenes, läkitas ta oma sulased aednike juure oma vilja vastu võtma.

³⁵ Aga aednikud võtsid tema sulased kinni; mõnd nad peksid, mõne nad tapsid, mõne nad viskasid kividega surnuks.

³⁶ Taas ta läkitas teised sulased, rohkem kui esimesi; ja nad tegid neile nõndasamuti.

³⁷ Viimaks ta läkitas oma poja nende juure, mõteldes: Küllap nad mu poega häbenevad.

³⁸ Aga kui aednikud nägid poega, ütlesid nad isekeskis: See on see pärija, tulge, tapame ta ära, siis saame tema pärandi enestele!

³⁹ Ja nad võtsid ja tõukasid ta välja viinamäest ning tapsid ta ära.

⁴⁰ Kui nüüd viinamäe isand tuleb, mis ta teeb nende aednikega?"

⁴¹ Nad ütlesid Temale: "Need kurjad ta hukkab ära kurjasti ja annab viinamäe teiste aednike kätte, kes annavad temale vilja omal ajal."

⁴² Jeesus ütles neile: "Kas te pole iialgi Kirjast lugenud: Kivi, mille hooneehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurgakiviks; Issandalt on see tulnud ja on imeasi meie silmis.

⁴³ Seepärast Ma ütlen teile: Jumala Riik võetakse teilt ära ja antakse sellele rahvale, kes selle vilja kannab.

⁴⁴ Ja kes selle kivi peale langeb, läheb rusuks; aga kelle peale iganes see langeb, selle ta teeb pihuks!"

⁴⁵ Ja kui ülempreestrid ja variserid Tema tähendamissõnu kuulsid, mõistsid nad, et Ta neist rääkis.

⁴⁶ Ja nad oleksid Ta hea meelega kinni võtnud, aga kartsid rahvast, sest see pidas Teda prohvetiks.