¹ on Taevariik kümne neitsi samane, kes võtsid oma lambid ja läksid välja peigmehele vastu.

² Viis neist olid rumalad ja viis mõistlikud.

³ Rumalad võtsid küll lambid, aga ei võtnud õli enesega.

⁴ Aga mõistlikud võtsid õli astjatesse ühes oma lampidega.

⁵ Kui peigmees viibis, jäid nad kõik uniseks ja uinusid magama.

⁶ Aga keskööl kuuldi häält: Ennäe, peigmees! Minge vastu!

⁷ Siis tõusid kõik need neitsid üles ja valmistasid oma lambid.

⁸ Aga rumalad ütlesid mõistlikele: Andke meile oma õlist, sest meie lambid kustuvad!

⁹ Kuid mõistlikud kostsid ja ütlesid: Ei ilmaski, sellest ei jätku meile ja teile; vaid minge pigemini kaupmeeste juure ja ostke endile!

¹⁰ Aga kui nad läksid ostma, tuli peigmees, ja kes olid valmis, läksid temaga pulma. Ja uks suleti.

¹¹ Pärast tulid ka teised neitsid ja ütlesid: Issand, Issand, ava meile!

¹² Aga tema vastas ning ütles: Tõesti ma ütlen teile, ma ei tunne teid!

¹³ Seepärast valvake, sest te ei tea päeva ega tundi!

¹⁴ Sest see on nõnda, nagu üks inimene võõrale maale minnes kutsus oma sulased ja usaldas nende kätte oma vara.

¹⁵ Ühele ta andis viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema jõudu mööda, ja läks võõrale maale.

¹⁶ Kes viis talenti oli saanud, läks kohe ja kauples nendega ning saavutas teist viis lisaks.

¹⁷ Nõndasamuti, kes oli saanud kaks, saavutas teist käks lisaks.

¹⁸ Aga see, kes oli saanud ühe, läks ja kaevas selle maa sisse ja peitis ära oma isanda raha.

¹⁹ Pika aja pärast tuli nende sulaste isand tagasi ja hakkas nendega aru pidama.

²⁰ Siis astus esile see, kes oli saanud viis talenti, ja lisas teist viis talenti juure ja ütles: Isand, viis talenti sa usaldasid mu kätte; vaata, ma olen nendega saavutanud teist viis!

²¹ Tema isand ütles talle: See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!

²² Esile astus ka see, kes oli saanud kaks talenti, ja ütles: Isand, sa usaldasid mu kätte kaks talenti; vaata, ma olen nendega saavutanud teist kaks talenti!

²³ Tema isand ütles talle: See on hea, sa hea ja ustav sulane! Sa oled pisku üle ustav olnud, ma panen sind palju üle; mine oma Issanda rõõmusse!

²⁴ Siis astus esile ka see, kes oli saanud ühe talendi, a ütles: Isand, ma teadsin, et sa oled kalk inimene. Sa lõikad, kuhu sa ei ole külvanud, ja kogud sealt, kuhu sa ei ole puistanud.

²⁵ Ja ma kartsin ning läksin ja matsin su talendi maha. Vaata, siin on su oma!

²⁶ Aga tema isand kostis ning ütles temale: Sa paha ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud.

²⁷ Sa oleksid siis pidanud mu raha andma rahavahetajate kätte, ja tulles ma oleksin saanud enese oma kasuga tagasi.

²⁸ Sellepärast võtke talent ära tema käest ja andke see sellele, kellel on kümme talenti.

²⁹ Sest igaühele, kellel on, antakse, ja temal peab olema küllalt, aga kellel ei ole, selle käest võetakse ära ka see, mis tal on.

³⁰ Ja kõlvatu sulane heitke välja kõige äärmisemasse pimedusse; seal on ulumine ja hammaste kiristamine.

³¹ Aga kui Inimese Poeg tuleb Oma auhiilguses ja kõik Inglid Temaga, siis Ta istub Oma aujärjele;

³² ja siis kogutakse Tema ette kõik rahvad, ja Ta eraldab nad üksteisest, nagu karjane eraldab lambad sikkudest. 33 Ja Ta asetab lambad Oma paremale käele, aga sikud vasakule käele.

³⁴ Siis Kuningas ütleb neile, kes on Ta paremal käel: Tulge siia, Minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma asutamisest!

³⁵ Sest Mul oli nälg, ja te andsite Mulle süüa; Mul oli janu, ja te jootsite Mind; Ma olin võõras, ja te võtsite Mind vastu;

³⁶ Ma olin alasti, ja te riietasite Mind; Ma olin haige, ja te tulite Mind vaatama; Ma olin vangis, ja te tulite Mu juure.

³⁷ Siis vastavad õiged Temale: Issand, millal me nägime Sind näljasena ja söötsime Sind, või millal janusena ja jootsime Sind?

³⁸ Millal me nägime Sind võõrana ja võtsime Sind vastu, või alasti ja riietasime Sind?

³⁹ Millal me nägime Sind haigena või vangis ja tulime Su juure?

⁴⁰ Siis vastab Kuningas ja ütleb neile: Tõesti Ma ütlen teile, et mida te iganes olete teinud ühele nende Mu vähemate vendade seast, seda te olete Minule teinud!

⁴¹ siis Ta ütleb ka neile, kes on vasakul käel: Minge ära Minu juurest, te neetud, igavesse tulle, mis on valmistatud kuradile ja tema inglitele!

⁴² Sest Mul oli nälg, ja te ei annud Mulle süüa; Mul oli janu, ja te ei jootnud Mind;

⁴³ Ma olin võõras, ja te ei võtnud Mind vastu; Ma olin alasti, a te ei riietanud Mind; Ma olin haige ja vang, ja te ei tulnud Mind vaatama.

⁴⁴ Siis vastavad ka need Temale: Issand, millal me nägime Sind näljas või janus või võõrana või alasti või haigena või vangis, ja ei ole Sind teeninud?

⁴⁵ Siis Ta vastab neile nõnda: Tõesti Ma ütlen teile, et mida te iganes ei ole teinud ühele nende vähemate seast, seda te ei ole Minulegi teinud.

⁴⁶ Ja need lähevad igavesse karistusse, aga õiged igavesse elusse!"