¹ Usu poolest nõrgale olge vastutulelikud ilma vaidlust alustamata arvamiste kohta.

² Mõni usub, et ta võib süüa kõike, aga kes on nõrk, sööb taimetoitu.

³ Kes sööb, ärgu pidagu halvaks seda, kes mitte ei söö; ja kes ei söö, ärgu mõistku hukka seda, kes sööb; sest Jumal on tema vastu võtnud.

⁴ Kes oled sina, et sa mõistad hukka teise sulase? Tema seisab või langeb iseenese isandale. Aga tema jääb seisma, sest Jumal võib teda püsti hoida.

⁵ Mõni arvab üht päeva paremaks teisest, aga teine peab kõik päevad ühesuguseks. Igaüks olgu enese mõttes kindel omas veendumuses.

⁶ Kes paneb tähele päeva, paneb seda tähele Issandale; ja kes sööb, sööb Issandale, sest tema tänab Jumalat; ja kes mitte ei söö, jääb söömata Issandale ning tänab Jumalat.

⁷ Sest keegi meist ei ela iseenesele ja keegi meist ei sure iseenesele.

⁸ Sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me siis elame või sureme, oleme Issanda Omad!

⁹ Sest Kristus suri selleks ja sai jälle elavaks, et Ta oleks nii surnute kui ka elavate Issand.

¹⁰ Aga sina, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina teine, miks sa paned oma venda halvaks? Meid kõiki ju seatakse Jumala kohtujärje ette.

¹¹ Sest on kirjutatud: "Nii tõesti kui Ma elan, ütleb Issand, Minu ees peab nõtkuma iga põlv ja iga keel peab tunnistama Jumalat!"

¹² Nõnda tuleb meil igaühel anda aru iseenesest Jumalale.

¹³ Ärgem siis enam mõistkem kohut üksteise üle, vaid pigemini otsustagem hoiduda saamast vennale komistuseks ja pahanduseks.

¹⁴ Ma tean ja olen veendunud Issandas Jeesuses, et midagi ei ole ebapüha iseenesest, vaid on ebapüha üksnes sellele, kes midagi peab ebapühaks.

¹⁵ Aga kui sinu vend saab nukraks roa pärast, siis ei käi sina enam armastuse järgi. Ära saada hukka oma roaga seda, kelle eest Kristus on surnud.

¹⁶ Sellepärast ärgu saagu hea, mis teil on, pilgatavaks.

¹⁷ Sest Jumala riik ei ole mitte söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.

¹⁸ Sest kes neis asjus orjab Kristust, see on Jumalale meelepärane ja kõlvuline inimestele.

¹⁹ Siis taotlegem nüüd seda, mis läheb tarvis rahuks ja vastastikuseks paranduseks.

²⁰ Ära riku roa pärast Jumala teost! Kõik on küll puhas, aga paha on see sellele inimesele, kes sööb pahandusega.

²¹ Hea on liha mitte süüa ja viina mitte juua, ja mitte teha seda, mis su vennale on komistuseks.

²² Usk, mis sul on, pea enesele Jumala ees. Õnnis on see, kes iseennast ei mõista hukka selles, mida ta peab õigeks;

²³ aga kui keegi kõheldes sööb, siis on ta hukka mõistetud, sest see ei tule usust. Aga kõik, mis ei ole usust, on patt!