¹ Siis pange nüüd maha kõik kurjus ja kõik kavalus ja silmakirjatsus ja kadedus ja kõik keelekandmine

² ning himustage otsekui vastsündinud lapsed vaimset täispiima, et te selle läbi võiksite kasvada õndsuseks,

³ kui te olete maitsnud, et Issand on helde, tulles Tema juurde

⁴ kui elava kivi juurde, mis küll inimeste poolt on põlatud, aga Jumala juures on ära valitud ja väga kallis,

⁵ ja teiegi ehituge üles kui elavad kivid vaimulikuks kojaks ja pühaks preesterkonnaks ohverdama vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu.

⁶ Sellepärast ongi lugeda Kirjas: "Vaata, Mina panen Siionisse valitud kalli nurgakivi, ja kes Temasse usub, see ei satu häbisse!"

⁷ Teile nüüd, kes usute, on Ta kallihinnaline; aga uskmatuile on Ta "kivi, mille hooneehitajad põlgasid, kuid mis sai nurgakiviks",

⁸ ja "komistuskiviks ja pahanduskaljuks". Nemad "tõukavad Tema vastu", sest nad ei kuule sõna, ja selleks on need ka pandud.

⁹ Teie aga olete "valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite Tema aulisi tegusid", Kes teid on kutsunud pimedusest Oma imelise valguse juurde,

¹⁰ teie, kes muiste olite "mitterahvas", aga nüüd olete Jumala rahvas; kes "ei olnud armu saanud", aga nüüd olete armu saanud!

¹¹ Armsad, ma manitsen teid kui "võõraid ja majalisi" hoiduda lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu,

¹² ja elada vooruslikku elu paganate keskel, et nad selles, mille pärast nad teist kui kurjategijaist paha räägivad, teie häid tegusid nähes annaksid Jumalale austust "katsumispäeval"!

¹³ Alistuge kõigele inimeste seatud korrale Issanda pärast, olgu kuningale kui ülemale valitsejale,

¹⁴ või pealikuile kui neile, keda tema on läkitanud kurjategijaile nuhtluseks, aga heategijaile kiituseks.

¹⁵ Sest nõnda on Jumala tahtmine, et teie, tehes head, tõkestaksite mõistmatute inimeste rumalust -

¹⁶ kui vabad ja mitte kui need, kellele vabadus on kurjuse katteks, vaid kui Jumala sulased.

¹⁷ Austage kõiki, armastage vendi, kartke Jumalat, austage kuningat!

¹⁸ Sulased, olge kõige kartusega allaheitlikud oma isandaile, mitte ainult headele ja leplikele, vaid ka tigedaile.

¹⁹ Sest see on arm, kui keegi südametunnistuse pärast Jumala ees talub viletsusi, kannatades süütult.

²⁰ Sest mis kiitus see on, kui teid pekstakse patu pärast ning te jääte kannatlikuks? Aga kui te head tehes ja kurja kannatades püsite kannatlikena, siis on see arm Jumala juures.

²¹ Selleks te ju olete kutsutud, sest et Kristuski kannatas teie eest ja jättis teile eeskuju, et te käiksite Tema jälgedes,

²² "kes ei teinud pattu ja Kelle suust ei leitud pettust",

²³ Kes ei sõimanud vastu, kui Teda sõimati, Kes ei ähvardanud, kui Ta kannatas, vaid jättis selle hooleks, Kes mõistab kohut õigesti,

²⁴ Kes meie patud ise kandis üles ristipuule Oma ihus, et meie pattudele ära sureksime ja elaksime õigusele, Kelle vermete tõttu te olete terveks saanud.

²⁵ Sest te olite "nagu eksijad lambad", aga nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Hooldaja poole.