¹ Teie ise ju teate, vennad, et meie tulek teie juurde ei ole olnud tühine;

² vaid, kuigi meie, nagu te teate, olime kannatanud Filipis ja saanud teotada, võtsime siiski oma Jumalas julguse kuulutada teile Jumala Evangeeliumi suure võitlusega.

³ Sest meie manitsus ei tule mitte eksimeelest, ei ebapuhtast mõttest ega kavalusest,

⁴ vaid nõnda nagu Jumal on meid arvanud kõlbavaks usaldada Evangeelium meie kätte, nõnda me ka räägime, ei mitte, nagu tahaksime olla inimestele, vaid Jumalale meelepärast, Kes katsub läbi meie südamed.

⁵ Sest me ei ole iialgi tarvitanud meelitavaid sõnu, nagu te teate, ega ka ettekäändeid ahnuseks: Jumal on tunnistaja.

⁶ Me ei otsi ka austust inimestelt, ei teilt ega muilt,

⁷ kuigi me Kristuse Apostlitena oleksime võinud esineda tähtsatena; vaid me oleme saanud leebeiks teie seas nagu imetaja ema, kes hellitab oma lapsi;

⁸ nõnda meie, teid ihaldades, olime valmis teile andma mitte ainult Jumala Evangeeliumi, vaid ka oma hinged, sest te olite meile armsaks saanud.

⁹ Te mäletate ju, vennad, meie tööd ja vaeva: ööd ja päevad me tegime tööd selleks, et mitte kedagi teie seast koormata, ja kuulutasime teie seas Jumala Evangeeliumi.

¹⁰ Teie ja Jumal olete tunnistajad, kui pühasti ja õigesti ja laitmatult me suhtusime teisse usklikesse;

¹¹ nagu te ka teate, kuidas me igaüht teie seast otsekui isa oma lapsi

¹² õhutasime ja julgustasime, teid manitsedes elama nõnda, kuidas kohus on Jumala ees, Kes teid kutsub Oma Riiki ja ausse.

¹³ Ja seepärast meiegi täname lakkamatult Jumalat, et teie, kuuldes meilt Jumala sõna, ei võtnud seda vastu mitte inimeste sõnana, vaid sellena, mida see tõesti on, Jumala sõnana, mis ka on tegev teie sees, kes usute.

¹⁴ Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses Jeesuses olevate Jumala Koguduste järgijaiks, mis on Judeas, sest ka teie olete saanud sedasama kannatada oma suguvendade poolt, nõnda nagu nemadki juutide poolt,

¹⁵ kes tapsid Issanda Jeesuse ja prohvetid, ja kiusasid meid taga, ja ei ole Jumalale meelepärast, ja on kõigi inimeste vastased

¹⁶ ning keelavad meid rääkimast paganaile nende päästmiseks, et täita kõigiti oma pattude mõõtu. Aga viha ongi juba tulnud nende peale lõpuni.

¹⁷ Meie aga, vennad, olles teist lahutatud natukeseks ajaks küll palge, mitte aga südame poolest, oleme seda suurema himuga püüdnud näha saada teie palet.

¹⁸ Seepärast oleme tahtnud tulla teie juurde, mina, Paulus, küll üks kord ja teinegi kord, aga saatan on meid takistanud.

¹⁹ Sest kes on meie lootus või rõõm või kiitlemise pärg - kas mitte teiegi - meie Issanda Jeesuse Kristuse ees Tema tulemises?

²⁰ Sest teie olete meie au ja rõõm.