¹ Ent ma juhin teie tähelepanu Evangeeliumile, mida ma teile kuulutasin, mille te ka vastu võtsite ja milles ka püsite

² ning milles te ka õndsaks saate - kui te peate seda kinni nende sõnadega, millega mina teile seda kuulutasin - olgu siis, et asjata saite usklikuks.

³ Sest ma olen teile kõigepealt teada andnud, mida ma olen saanud, et Kristus suri meie pattude eest kirjade järgi

⁴ ja et Ta maeti ja et Ta üles äratati kolmandal päeval kirjade järgi

⁵ ja et Ta ilmus Keefasele, pärast seda neile kaheteistkümnele.

⁶ Pärast Ta ilmus ühekorraga rohkem kui viiesajale vennale, kellest suurem hulk veel praegugi on elus, aga mõned on läinud magama;

⁷ pärast seda Ta ilmus Jakoobusele, siis kõigile Apostlitele;

⁸ aga pärast kõike Ta ilmus ka minule kui äbarikule.

⁹ Sest mina olen Apostlite seast kõige väiksem, kes ei ole väärt, et mind Apostliks hüütakse, sest ma kiusasin taga Jumala kogudust.

¹⁰ Aga Jumala armust olen mina, mis ma olen; ja see arm minu vastu ei ole olnud tühine, vaid ma olen palju rohkem tööd teinud kui nemad kõik; aga mitte mina, vaid Jumala arm, mis on minuga.

¹¹ Olgu nüüd mina või olgu nemad, nõnda me kuulutame ja nõnda olete saanud usklikuks.

¹² Aga kui Kristusest kuulutatakse, et Ta on surnuist üles äratatud, kuidas siis mõned teie seast ütlevad, et ei olevatki surnute ülestõusmist?

¹³ Aga kui ei ole surnute ülestõusmist, siis ei ole ka Kristus üles äratatud.

¹⁴ Ent kui Kristus mitte ei ole üles äratatud, siis on meie jutlus tühine ja tühine on ka teie usk;

¹⁵ ja meid leitakse siis Jumala valetunnistajad olevat, sest me oleme tunnistanud Jumala vastu, et Ta on üles äratanud Kristuse, Keda Tema pole äratanud, kui surnuid üles ei äratata.

¹⁶ Sest kui surnuid ei äratata, siis ei ole ka Kristust äratatud.

¹⁷ Aga kui Kristust ei ole äratatud, siis on teie usk tühine ja te olete alles oma pattude sees.

¹⁸ Siis on ka need, kes Kristuse sees on läinud hingama, hukka saanud.

¹⁹ Kui meie selles elus oleme lootnud ainult Kristuse peale, siis me oleme kõigist inimestest kõige armetumad.

²⁰ Aga nüüd on Kristus surnuist üles äratatud ja on saanud esmaseks nende seast, kes on läinud hingama.

²¹ Sest kui juba surm on tulnud inimese kaudu, siis on ka surnute ülestõusmine inimese kaudu.

²² Sest nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaiks Kristuses,

²³ aga igaüks oma järjekorras: esimesena Kristus, selle järel Kristuse Omad Tema tulemises;

²⁴ siis tuleb ots, kui Ta annab Riigi Jumala ja Isa kätte pärast seda, kui Ta on hävitanud kõik valitsuse ja kõik meelevalla ja võimu.

²⁵ Sest Tema peab valitsema, kuni Ta on pannud kõik vaenlased Tema jalge alla.

²⁶ Viimne vaenlane, kellele ots tehakse, on surm!

²⁷ Sest "ta on kõik alistanud Tema jalge alla!" Kui Ta aga ütleb, et kõik on alistatud Tema alla, siis on avalik, et ei ole alistatud See, Kes kõik Temale alistas.

²⁸ Aga kui kõik Temale on alistatud, siis peab ka Poeg Ise alistatama Sellele, Kes kõik Temale on alistanud, et Jumal oleks kõik kõigis.

²⁹ Mis teevad muidu need, kes endid lasevad ristida surnute eest, kui surnuid koguni ei äratata? Mispärast siis neid ristitakse nende eest?

³⁰ Ja mispärast oleme meiegi hädaohus igal hetkel?

³¹ Iga päev ma olen surmasuus, nii tõesti kui teie, vennad, olete minu kiitus, mis mul on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.

³² Kui ma inimeste kombel olen Efesoses võidelnud metsalistega, siis mis kasu on mul sellest? Kui surnuid ei äratata, siis "söögem ja joogem, sest homme me sureme!"

³³ Ärge eksige! "Kurjad kõned rikkuda võivad kombeid häid!"

³⁴ Kainestuge õieti ja ärge tehke pattu; sest mõned ei tea midagi Jumalast; seda ma ütlen teile häbiks.

³⁵ Aga mõni küsib: "Kuidas surnud ärkavad üles? Ja millise ihuga nad tulevad?"

³⁶ Rumal! See, mida sa külvad, ei saa elavaks, kui see enne ei sure.

³⁷ Ja mida sa külvad, sa ei külva selle ihuna, mis peab tõusma, vaid paljast iva, olgu nisuiva või mis tahes iva.

³⁸ Aga Jumal annab temale ihu, millise tahab, ja igale seemnele tema oma ihu.

³⁹ Kõik liha ei ole sama liha, vaid ise on inimeste liha ja ise veiste liha ja ise lindude ja ise kalade liha;

⁴⁰ ja on taevalikke ihusid ja maiseid ihusid; aga teistsugune on taevalike auhiilgus ja teistsugune maiste auhiilgus.

⁴¹ Isesugune on päikese hiilgus ja isesugune kuu hiilgus ja isesugune tähtede hiilgus; sest tähe ja tähe hiilgusel on oma vahe.

⁴² Nõnda on ka surnute ülestõusmine. Kaduvuses külvatakse, kadumatuses äratatakse üles;

⁴³ autuses külvatakse, auhiilguses äratatakse üles; nõtruses külvatakse, väes äratatakse üles;

⁴⁴ maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles; sest kui on olemas maine ihu, siis on ka olemas vaimne ihu.

⁴⁵ Nõnda on ka kirjutatud: "Esimene inimene Aadam sai elavaks hingeks." Viimne Aadam sai vaimuks, kes elustab.

⁴⁶ Aga vaimne ihu ei ole esimene, vaid maine; selle järel on vaimne.

⁴⁷ Esimene inimene oli maast, muldne, teine Inimene on taevast.

⁴⁸ Milline on muldne, sellised on ka muldsed; ja milline on taevane, sellised on ka taevased.

⁴⁹ Ja otse nõnda nagu me oleme kandnud muldse inimese kuju, nõnda me kanname kord ka taevast kuju.

⁵⁰ Aga seda ma ütlen, vennad, et liha ja veri ei või pärida Jumala Riiki ega kaduvus pärida kadumatust.

⁵¹ Vaata, ma ütlen teile saladuse: me kõik ei lähe magama, aga me kõik muutume,

⁵² äkitselt ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes. Sest pasun hüüab ja surnud tõusevad üles kadumatutena ja me muutume.

⁵³ Sest see kaduv peab riietuma kadumatusega ja see surev riietub surematusega.

⁵⁴ Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surev riietub surematusega, siis saab tõeks sõna, mis on kirjutatud: "Surm on neelatud võidusse!

⁵⁵ Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on sinu astel?"

⁵⁶ Aga surma astel on patt ja patu vägi on käsk.

⁵⁷ Ent tänu Jumalale, Kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi!

⁵⁸ Sellepärast, mu armsad vennad, olge kindlad, vankumatud ja ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu!