¹ Kaisarea linnas oli üks mees, Korneelius nimi, selle väesalga pealik, mida kutsuti Itaalia väesalgaks.

² Tema oli vaga ja jumalakartlik kogu oma perega ja jagas rahvale palju ande ning palus alati Jumalat.

³ See nägi nägemuses selgesti, arvata üheksandal päevatunnil, et Jumala Ingel tuli sisse tema juurde ning ütles talle: "Korneelius!"

⁴ Tema aga vaatas Inglile otsa, lõi kartma ning ütles: "Isand, mis on?" See ütles talle: "Sinu palved ja su annid on tõusnud Jumala ette sind meelde tuletama.

⁵ Läkita nüüd mehi Joppesse ja lase kutsuda Siimon, kelle lisanimi on Peetrus;

⁶ tema asub nahkur Siimona juures, kelle maja on mererannas!"

⁷ Kui siis Ingel oli ära läinud, kes Korneeliusega rääkis, kutsus ta kaks oma perest ja ühe vaga sõjamehe neist, kes alati ta juures olid,

⁸ rääkis neile kõik ära ning läkitas nad Joppesse.

⁹ Aga järgmisel päeval, kui nad teel olles lähenesid linnale, läks Peetrus katusele palvetama kuuendal tunnil.

¹⁰ Ja temale tuli nälg ning ta tahtis süüa. Aga kui talle rooga valmistati, jäi ta otsekui enesest ära

¹¹ ning nägi taeva avatud olevat ja enese juurde alla tulevat anuma, otsekui suure linase riide, mida nelja nurka pidi alla lasti.

¹² Selle sees oli kõiksugu neljajalgseid ja roomajaid maa elajaid ja taeva linde.

¹³ Ja temale ütles hääl: "Tõuse, Peetrus, verista ja söö!"

¹⁴ Aga Peetrus ütles: "Ei ilmaski, Issand, sest ma pole veel söönud seda, mis on keelatud ja roojane!"

¹⁵ Ja hääl ütles taas teist korda temale: "Mis Jumal on puhastanud, seda sina ära arva keelatuks!"

¹⁶ Ja see sündis kolm korda, ja astja võeti jälle üles taevasse.

¹⁷ Aga kui Peetrus oli iseeneses kahevahel, mis tema nähtud nägemus küll võiks tähendada, vaata, siis olid mehed, keda Korneelius oli läkitanud, küsitledes leidnud Siimona maja ja seisid värava taga.

¹⁸ Nad hüüdsid ning küsisid, kas Siimon, kelle lisanimi on Peetrus, on seal võõrsil.

¹⁹ Ent kui Peetrus alles oma meeles mõtles nägemusele, ütles Vaim temale: "Vaata, kolm meest otsivad sind!

²⁰ Aga tõuse üles ja astu alla ning mine nendega ilma kaksipidi mõtlemata, sest Mina olen nad läkitanud!"

²¹ Siis Peetrus tuli alla meeste juurde ning ütles: "Vaata, mina olen see, keda te otsite! Mis asja pärast te olete tulnud?"

²² Nemad vastasid: "Pealik Korneelius, õige ja jumalakartlik mees, kellel on hea tunnistus kogu juuda rahvalt, on pühalt Inglilt saanud sõna, et ta sind peab kutsuma oma kotta ja kuulama sinu kõnet!"

²³ Siis ta kutsus nad sisse ja pidas neid külalistena. Aga järgmisel päeval läks Peetrus nendega ära ja mõned vennad, kes Joppest olid, läksid ühes temaga.

²⁴ Järgmisel päeval nad saabusid Kaisareasse. Ja Korneelius ootas neid ja kutsus kokku oma sulased ja parimad sõbrad.

²⁵ Ja kui Peetrus oli sisse astunud, läks Korneelius talle vastu ning heitis tema jalge ette maha ja kummardas.

²⁶ Aga Peetrus tõstis ta üles ja ütles: "Tõuse üles, ka mina ise olen inimene!"

²⁷ Ja kui ta temaga oli kõnelnud, läks ta sisse ja leidis eest suure hulga inimesi

²⁸ ning ütles neile: "Te teate, et juuda mehel ei ole luba sõbrustada muulasega või minna tema juurde, aga Jumal on mulle näidanud, et ühtki inimest ei tohi pidada halvaks ega rüvedaks.

²⁹ Sellepärast olen ma ka tõrkumata tulnud, kui mind kutsuti. Siis küsin ma nüüd: mis asja pärast te olete mind kutsunud?"

³⁰ Korneelius ütles: "Neli päeva tagasi ma olin otse selsamal üheksandal tunnil oma kojas palvetamas ja vaata, üks mees seisis minu ees hiilgavais riideis

³¹ ning ütles: Korneelius, sinu palvet on kuuldud ja su annid on Jumalale meelde tulnud.

³² Siis läkita nüüd Joppesse ja kutsu Siimon, keda lisanimega hüütakse Peetruseks; tema on võõrsil nahkur Siimona majas mererannas.

³³ Siis ma läkitasin sedamaid sinu juurde, ja sa oled hästi teinud, et tulid. Nüüd me oleme kõik siin üheskoos Jumala ees kuulamas kõike, mis Jumal sind on käskinud!"

³⁴ Siis Peetrus avas oma suu ning ütles: "Ma mõistan tõesti, et Jumal ei tee vahet isikute vahel,

³⁵ vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järgi.

³⁶ Selle sõna ta on läkitanud Iisraeli lastele, kuulutades Evangeeliumi rahust Jeesuse Kristuse läbi, Kes on kõikide Issand.

³⁷ Te teate seda asja, mis on sündinud tervel Juudamaal alates Galileast pärast ristimist, mida Johannes kuulutas,

³⁸ kuidas Jumal Jeesuse Naatsaretist oli võidnud Püha Vaimu ja väega ja kuidas Tema käis mööda maad ja tegi head ning parandas kõiki, kelle üle kurat oli saanud võimuse; sest Jumal oli Temaga.

³⁹ Ja meie oleme kõigi nende asjade tunnistajad, mis Ta on teinud juutide maal ja Jeruusalemmas; ja nad poosid Tema ristipuule ning surmasid.

⁴⁰ Selle on Jumal üles äratanud kolmandal päeval ja on Teda lasknud saada ilmsiks,

⁴¹ mitte kõigele rahvale, vaid Jumala ennevalitud tunnistajaile, meile, kes Temaga oleme söönud ja joonud, pärast seda kui Ta oli surnuist üles tõusnud.

⁴² Ja Tema on meid käskinud rahvale kuulutada ja tunnistada, et Tema on Jumala poolt seatud elavate ja surnute kohtumõistja.

⁴³ Temast tunnistavad kõik prohvetid, et Tema nime läbi igaüks, kes usub Temasse, saab pattude andeksandmise!"

⁴⁴ Kui Peetrus neid sõnu alles rääkis, langes Püha Vaim kõikide peale, kes seda sõna kuulsid.

⁴⁵ Ja usklikud ümberlõigatute hulgast, niipalju kui neid ühes Peetrusega oli tulnud, ehmusid, et Püha Vaimu and valati ka paganate peale,

⁴⁶ sest nad kuulsid neid võõraid keeli rääkivat ja Jumalat väga ülistavat. Siis Peetrus ütles:

⁴⁷ "Kas keegi võib vett keelata, et ei ristitaks neid, kes on saanud Püha Vaimu nõnda nagu meiegi?"

⁴⁸ Ja ta käskis neid ristida Issanda nimesse. Siis nad palusid teda, et ta jääks mõneks päevaks nende juurde.