¹ Ja kui nad Jeruusalema ligi said, Betfage ja Betaania poole Õlimäe juure, läkitab Tema kaks Oma jüngreist

² ja ütleb neile: "Minge alevisse, mis teie ees on, ja kohe, kui te sinna saate, leiate kinniseotud sälu, kelle seljas ükski inimene pole istunud; päästke see lahti ja tooge siia!

³ Ja kui keegi teile ütleb: Miks te seda teete? siis ütelge: Issandal on teda tarvis! Siis ta lähetab selle sedamaid siia."

⁴ Ja nad läksid ja leidsid sälu ukse ääre kinniseotuna väljas teeharul ja päästsid ta lahti.

⁵ Ja mõned neist, kes seal seisid, ütlesid neile: "Mis te teete, et te sälu lahti päästate?"

⁶ Aga nemad ütlesid neile nõnda, kuidas Jeesus oli käskinud. Siis lasti nad tulema.

⁷ Ja nad tõid sälu Jeesuse juure ja panid oma riided selle peale, ja Tema istus ta selga.

⁸ Ja paljud laotasid oma riided tee peale, aga teised oksi, mida nad raiusid väljadelt.

⁹ Ja need, kes käisid ees ja taga, hüüdsid: "Hoosianna! Õnnistatud olgu, Kes tuleb Issanda nimel!

¹⁰ Õnnistatud olgu meie isa Taaveti kuningriik! Hoosianna kõrges!"

¹¹ Ja Ta tuli Jeruusalemma pühakotta. Ja kui Ta kõike oli vaadelnud ja hiline aeg juba käes oli, läks Ta välja Betaaniasse nende kaheteistkümnega.

¹² Ja kui nad teisel päeval Betaaniast väljusid, oli Tal nälg.

¹³ Ja nähes kaugelt viigipuud lehis, läks Ta vaatama, kas Ta sellelt midagi leiab. Aga sinna juure jõudes ei leidnud Ta midagi muud kui lehti; sest ei olnud veel viigimarja-aeg.

¹⁴ Ja Jeesus hakkas kõnelema ning ütles: "Ärgu iialgi enam sinust ükski vilja söögu!" Ja Tema jüngrid kuulsid seda.

¹⁵ Ja nad tulid Jeruusalemma. Ja kui Jeesus oli pühakotta sisse läinud, hakkas Ta välja ajama neid, kes müüsid ja ostsid pühakojas; ja rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate istmed ta lükkas kummuli

¹⁶ ega sallinud, et keegi kandis astjaid pühakojast läbi.

¹⁷ Ja Ta õpetas ja ütles neile: "Eks ole kirjutatud: Minu koda peab hüütama palvekojaks kõigile rahvaile? Kuid teie olete selle teinud röövliauguks!"

¹⁸ Ja kirjatundjad ja ülempreestrid kuulsid seda ja otsisid nõu, kuidas Teda hukata. Kuid nad kartsid Teda, sest kõik rahvas oli hämmastuses Tema õpetuse pärast.

¹⁹ Ja kui õhtu tuli, läks Ta linnast välja.

²⁰ Ja vara hommikul nägid nad mööda minnes viigipuu juureni ära kuivanud olevat.

²¹ Siis Peetrusele tuli meele Issanda sõna ning ta ütles Temale: "Rabi, vaata, viigipuu, mille Sa needsid, on ära kuivanud!"

²² Ja Jeesus vastas ning ütles neile: "Olgu teil usku Jumalasse!

²³ Tõesti, Ma ütlen teile, kui keegi ütleb sellele mäele: Tõuse paigast ja lange merre! ja ei mõtle kaksipidi oma südames, vaid usub, et see, mis ta ütleb, sünnib, siis see saab temale!

²⁴ Sellepärast Ma ütlen teile: Kõik, mida te palute ja anute, uskuge, et te seda saate, siis see saab teile!

²⁵ Ja kui te seisate ja palvetate, siis andke andeks, kui teil midagi on kellegi vastu, et ka teie Isa, Kes on taevas, annaks teile andeks teie üleastumised.

²⁶ Aga kui te andeks ei anna, siis ei anna ka teie Isa, Kes on taevas, teie üleastumisi andeks!"

²⁷ Ja nad tulid jälle Jeruusalemma. Ja kui Ta pühakojas kõndis, tulid Ta juure ülempreestrid ja kirjatundjad ja vanemad

²⁸ ja ütlesid Talle: "Missuguse meelevallaga Sa seda teed? Ja kes on Sulle annud selle meelevalla?"

²⁹ Aga Jeesus ütles neile: "Ma tahan ka teilt küsida üht asja; vastake Mulle ja Mina ütlen teile, missuguse meelevallaga Ma seda teen.

³⁰ Kas Johannese ristimine oli taevast või inimestest? Vastake Mulle!"

³¹ Nad arutasid isekeskis ja ütlesid: "Kui me ütleme taevast, siis Ta ütleb: Mispärast te siis teda ei uskunud?

³² Või ütleme: Inimestest?" Siis oli neil hirm rahva ees, sest kõik pidasid Johannest tõesti prohvetiks.

³³ Ja nad vastasid Jeesusele ning ütlesid: "Me ei tea!" Siis ütles Jeesus neile: "Ega Minagi teile ütle, missuguse meelevallaga Ma neid asju teen!"