¹ Et juba mitmed on võtnud kätte kirjutada loo neist asjust, mis meie seas tõsikindlalt on sündinud,

² nõnda nagu meile on jutustanud need, kes ise on seda näinud algusest ja on olnud sõna sulased,

³ siis olen minagi arvanud heaks algusest peale kõike hoolega uurida ja järgemööda kirja panna sinule, kõrgeauline Teofllos,

⁴ et sa õpiksid tundma nende asjade kindla tõe, mida sulle on õpetatud.

⁵ Heroodese, Judea kuninga ajal oli preester, nimega Sakarias, Abija järjekorrast, ja temal oli naine Aaroni tütardest, ja selle nimi oli Eliisabet.

⁶ Nad olid mõlemad õiged Jumala ees ja elasid kõigis käskudes ja Issanda seadustes laitmatult.

⁷ Ja neil ei olnud last, sest Eliisabet oli sigimatu ja nad mõlemad olid väga elatanud.

⁸ Aga sündis, kui ta oma teenistuse järjekorras oli preestritalitusi toimetamas Jumala ees,

⁹ et preestriameti kombe järele langes liisk temale minna suitsutama, ja ta läks Issanda templisse.

¹⁰ Ja kõik rahvahulk oli väljas palvetamas suitsutuse tunnil.

¹¹ Seal ilmus temale Issanda Ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.

¹² Teda nähes Sakarias ehmus ja hirm valdas teda.

¹³ Aga Ingel ütles talle: "Ära karda, Sakarias, sest su palvet on kuuldud ja su naine Eliisabet toob sulle ilmale poja, ja sa paned temale nimeks Johannes.

¹⁴ Ja temast on sul rõõm ning hea meel, ja paljud rõõmustuvad tema sündimisest.

¹⁵ Sest ta peab suur olema Issanda ees; ja viina ega vägijooki ei joo ta mitte, ja ta täitub Püha Vaimuga juba oma ema ihus;

¹⁶ ja ta pöörab palju Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole;

¹⁷ ja ta käib Tema eel Eeiija vaimus ja väes, et käänata isade südamed laste poole ja sõnakuulmatud õigete meelsuse poole, et soetada Issandale valmistatud rahvast!"

¹⁸ Ja Sakarias ütles Inglile: "Millest ma seda võin ära tunda? Mina olen ju vana ja mu naine on oma päevade poolest väga elatanud!"

¹⁹ Ingel vastas ning ütles temale: "Mina olen Gabriel, kes seisab Jumala ees, ja ma olen läkitatud rääkima sinuga ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit!

²⁰ Ja vaata, sa jääd keeletumaks ega saa rääkida päevani, mii see sünnib, sellepärast et sa ei ole uskunud mu sõnu, mis lähevad täide omal ajal!"

²¹ Ja rahvas oli ootamas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua viibis templis.

²² Aga väljudes ta ei saanud nendega rääkida. Siis nad said aru, et ta templis oli näinud nägemust. Ja tema andis neile käega märku ning jäi keeletumaks.

²³ Ja kui tema teenistuskorra päevad täis said, siis ta läks koju.

²⁴ Aga pärast neid päevi sai tema naine Eliisabet käima peale ja pidas ennast varjul viis kuud, üteldes:

²⁵ "Nõnda on Issand mulle teinud neil päevil, mil Tema on vaadanud minu peale, et minult ära võtta mu teotus inimeste seas!"

²⁶ Aga kuuendas kuus läkitas Jumal Ingel Gabrieli Galilea linna, mille nimi on Naatsaret,

²⁷ Neitsi juure, Kes oli kihlatud Joosepi-nimelise mehega Taaveti soost. Ja neitsi nimi oli Maarja.

²⁸ Ja tulles sisse Tema juure, ütles Ingel: "Tere, Sa armuleidnu, Issand olgu Sinuga!"

²⁹ Aga Tema ehmus väga sellest sõnast ja mõtles, mis see teretus võiks tähendada.

³⁰ Siis Ingel ütles temale: "Ära karda, Maarja, sest Sa oled leidnud armu Jumala juures!

³¹ Ja vaata, Sa saad käima peale ning tood ilmale Poja ja paned Temale nimeks Jeesus.

³² Tema saab suur olema ja Teda peab hüütama Kõigekõrgema Pojaks, ja Issand Jumal annab Temale Ta isa Taaveti aujärje,

³³ ja Ta valitseb igavesti Jaakobi soo üle ning Tema Kuningriigil ei ole otsa!"

³⁴ Aga Maarja ütles Inglile: "Kuidas see võib sündida, kuna Ma mehest ei tea?"

³⁵ ka Püha, Kes Sinust sünnib, nimetatama Jumala Pojaks.

³⁶ Ja vaata, Su sugulane Eliisabet, temagi on pojaga käima peal oma vanas eas, ja see on kuues kuu temal, keda üteldi olevat sigimatu,

³⁷ sest Jumalal ei ole ükski asi võimatu!"

³⁸ Aga Maarja ütles: "Vaata, siin on Issanda Ümmardaja; Mulle sündigu su sõna järele!" Ja Ingel läks ära Tema juurest.

³⁹ Neil päevil asus Maarja teele ja läks rutuga mägestikku Juuda linna.

⁴⁰ Ja Ta tuli Sakariase kotta ja teretas Eliisabetti.

⁴¹ Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja teretust, et laps hüppas tema ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu

⁴² ja hüüdis suure häälega ning ütles: "Õnnistatud oled Sina naiste seas ja õnnistatud on Sinu ihu sugu!

⁴³ Kust see tuleb, et minu Issanda Ema on tulnud minu juure?

⁴⁴ Sest vaata, kui Su teretuse hääl kostis mu kõrvu, siis hüppas lapsuke suurest rõõmust mu ihus!

⁴⁵ Ja õnnis see, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand Temale on ütelnud!"

⁴⁶ Siis Maarja ütles: "Mu hing ülistab väga Issandat

⁴⁷ ja Mu vaim rõõmutseb Jumalas, Minu Õnnistegijas;

⁴⁸ sest Ta on vaadanud oma Ümmardaja alanduse peale! Vaata, nüüdsest peake kiidavad Mind õndsaks kõik sugupõlved,

⁴⁹ sest Minule on teinud suuri asju Vägev, ja Tema nimi on püha,

⁵⁰ ja Tema halastus kestab põlvest põlve neile, kes Teda kardavad!

⁵¹ Ta on Oma käsivarrega teinud võimsa teo, Ta on pillutanud need, kes on suurelised oma südame meele poolest;

⁵² Ta on tõuganud maha vägevad aujärgedelt ja ülendanud alandlikud;

⁵³ näljased on Ta täitnud heade andidega, aga rikkad tühjalt minema saatnud;

⁵⁴ Ta on vastu võtnud Oma sulase Iisraeli, meele tuletades Oma halastust,

⁵⁵ nõnda nagu Ta on rääkinud meie isadele, Aabrahamile ja tema soole kuni igavikuni!"

⁵⁶ Ja Maarja jäi tema juure umbes kolm kuud ja läks siis tagasi koju.

⁵⁷ Aga Eliisabeti mahasaamise aeg tuli kätte, ja ta tõi poja ilmale.

⁵⁸ Kui tema üleaedsed ja sugulased kuulsid, et Issand oli temale osutanud suurt halastust, olid nad rõõmsad ühes temaga.

⁵⁹ Ja nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber lõikama ja nimetasid tema ta isa järele Sakariaseks.

⁶⁰ Aga tema ema kostis ning ütles: "Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!"

⁶¹ Kuid nemad ütlesid temale: "Su suguvõsas pole ühtki, keda hüütakse selle nimega!"

⁶² Ja viibates isale küsisid nad, kuidas tema tahaks teda nimetada.

⁶³ Tema nõudis lauakese ja kirjutas selle peale nõnda: "Johannes on tema nimi." Ja nad kõik panid seda imeks.

⁶⁴ Aga sedamaid läks tema suu ning keel lahti, ja ta hakkas rääkima, kiites Jumalat.

⁶⁵ Ja kartus tuli kõikidele, kes elasid nende ümbruses, ja kõigist neist asjust kõneldi Juuda mägestikus.