¹ Ja ühel päeval, kui Ta pühakojas rahvast õpetas ja Evangeeliumi kuulutas, tulid ülempreestrid ja kirjatundjad vanematega Ta juure,

² kõnetasid Teda ning ütlesid: "Ütle meile, missuguse meelevallaga Sa teed seda või kes on see, kes Sulle selle meelevalla on annud?"

³ Tema kostis ning ütles neile: "Mina küsin ka teilt ühe asja; ütelge Mulle:

⁴ Kas oli Johannese ristimine taevast või inimestest?"

⁵ Nemad pidasid nõu isekeskis, üteldes: "Kui me ütleme taevast, siis Ta ütleb: Mispärast te ei ole siis teda uskunud?

⁶ Aga kui me ütleme inimestest, siis kõik rahvas viskab meid kividega, sest see on veendunud, et Johannes on prohvet!"

⁷ Nemad vastasid, et nad ei teadvat, kust.

⁸ Siis Jeesus ütles neile: "Ega Minagi ütle teile, missuguse meelevallaga Ma seda teen!"

⁹ Aga Ta hakkas rääkima rahvale seda tähendamissõna: "Üks inimene istutas viinamäe ja andis selle rendile aednike kätte ning läks välismaale kauaks ajaks.

¹⁰ Ja parajal ajal ta läkitas sulase aednike juure, et nad temale annaksid viinamäe viljast. Aga aednikud peksid teda ja saatsid ta tühjalt minema.

¹¹ Ja ta läkitas veel teise sulase. Aga nad peksid tedagi ja saatsid ta tühjalt minema.

¹² Ja ta läkitas veel kolmanda. Aga nad haavasid ka seda ja tõukasid ta välja.

¹³ Siis ütles viinamäe isand: Mis ma pean tegema? Ma läkitan oma armsa poja, vahest nad häbenevad teda!

¹⁴ Aga kui aednikud teda nägid, pidasid nad nõu isekeskis ning ütlesid: See on pärija. Tapame ta ära, et pärand saaks meile!

¹⁵ Ja nad tõukasid ta viinamäest välja ja tapsid ta ära. Mis teeb nüüd viinamäe isand nendega?

¹⁶ Ta tuleb ja hukkab need aednikud ja annab viinamäe teiste kätte!" Seda kuuldes nad ütlesid: "Ärgu seda sündigu!"

¹⁷ Aga Tema vaatas neile otsa ja ütles: "Mis see siis õigupoolest tähendab, mis on kirjutatud: See kivi, mille hooneehitajad kui kõlbmatu ära heitsid, see on saanud nurgakiviks!

¹⁸ Igaüks, kes selle kivi peale kukub, läheb rusuks; aga kelle peale see langeb, selle ta teeb pihuks!"

¹⁹ Ja ülempreestrid ja kirjatundjad püüdsid selsamal tunnil pista käed Tema külge, kuid nad kartsid rahvast, sest nad said aru, et Ta nende kohta oli ütelnud selle tähendamissõna.

²⁰ Ja nad varitsesid Teda ja läkitasid välja kavalad mehed, kes pidid teesklema õigeid, et Teda tabada kõnest ja Teda ära anda ülemusele ning maavalitseja meelevalda.

²¹ Ja nad küsisid Temalt ning ütlesid: "Õpetaja, me teame, et Sa räägid ja õpetad õigesti ega arvesta ühegi isikut, vaid õpetad Jumala teed tõtt mööda.

²² Kas meil sünnib keisrile anda maksuraha või ei sünni?"

²³ Aga Tema mõistis ära nende kurikavaluse ja ütles neile: "Miks te Mind kiusate?

²⁴ Näidake Mulle teenariraha! Kelle kuju ja pealkiri sellel on?" Nemad vastasid: "Keisri!"

²⁵ Tema ütles neile: "Siis andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!"

²⁶ Ja nad ei saanud Teda kinni võtta rahva ees; ja imestades Tema vastust, jäid nad vait.

²⁷ Ent Ta juure tuli mõningaid sadusere, kes ütlesid, et ei ole ülestõusmist, ja küsisid Temalt

²⁸ nõnda: "Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud, et kui kellegi vend, kes oli naisemees, sureb ja tal ei olnud lapsi, siis võtku ta vend selle naine ja saatku oma vennale sugu.

²⁹ Oli kord seitse venda; ja esimene võttis naise ja suri lapseta.

³⁰ Ja teine samuti.

³¹ Ja kolmas võttis tema, ja nõndasamuti ka kõik seitse ei jätnud lapsi järele ja surid.

³² Kõige viimaks suri ka naine.

³³ Kelle naiseks nende seast nüüd see naine peab olema ülestõusmises? Ta on ju olnud naiseks neile seitsmele?"

³⁴ Jeesus kostis neile: "Sellesinase maailm-asjastu lapsed võtavad naisi ja lähevad mehele,

³⁵ aga kes on väärt arvatud jõudma teise maailma ja surnuist üles tõusma, ei need võta naist ega lähe mehele.

³⁶ Sest nad ei või ka enam surra; nad on Inglite sarnased ja nad on Jumala pojad, olles ülestõusmise pojad.

³⁷ Aga et surnud tõusevad üles, seda näitab ka Mooses kibuvitsapõõsa loos, kui ta nimetab Issandat Aabrahami Jumalaks ja Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks;

³⁸ Jumal aga ei ole mitte surnute, vaid on elavate Jumal; sest kõik elavad Temale!"

³⁹ Siis mõned kirjatundjaist vastasid ning ütlesid: "Õpetaja, Sa oled hästi rääkinud!"

⁴⁰ Ei nad julgenud Temalt ka enam midagi küsida.

⁴¹ Aga Ta ütles neile: "Kuidas üteldakse Kristus olevat Taaveti Poeg,

⁴² kuna Taavet ise ütleb Laulude raamatus: Issand on ütelnud minu Issandale: Istu Mu paremale poole,

⁴³ kuni Ma panen Su vaenlased Su jalgealuseks järiks?

⁴⁴ Taavet nimetab siis Teda Issandaks, ja kuidas Ta on tema Poeg?"

⁴⁵ Aga Ta ütles kõige rahva kuuldes Oma jüngritele:

⁴⁶ "Hoiduge kirjatundjate eest, kes tahavad käia pikis rüüdes ja armastavad teretusi turgudel ja esimesi istmeid kogudusekodades ja ülemat kohta lauas söömaaegadel!

⁴⁷ Nemad söövad leskede hooned ja loevad silmakirjaks pikki palveid. Need saavad seda raskema hukatuse!"