¹ Aga nädala esimesel päeval puhteajal läksid naised hauale, viies ühes lõhnarohud, mis nad olid valmistanud.

² Ja nad leidsid kivi haualt ära veeretatud.

³ Siis nad läksid sisse, kuid ei leidnud mitte Issanda Jeesuse ihu.

⁴ Ja kui nad selle pärast kahevahel olid, vaata, siis seisis kaks meest nende kõrval säravais riideis!

⁵ Aga kui naised hakkasid kartma ja oma silmad maha lõid, ütlesid mehed neile: "Miks te elavat otsite surnute juurest?

⁶ Tema ei ole siin, vaid on üles tõusnud! Tuletage meele, mis Ta teile rääkis veel Galileas olles,

⁷ kui Ta teile ütles, et Inimese Poeg antakse patuste inimeste kätte ja lüüakse risti ja kolmandal päeval Ta tõuseb jälle üles!"

⁸ Siis nad tuletasid meele Tema sõnad

⁹ ja läksid tagasi haua juurest ja kuulutasid seda kõike neile üheteistkümnele ja kõigile teistele.

¹⁰ Aga Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jakoobuse ema, ja teised nende kaaslased jutustasid seda Apostlitele.

¹¹ Ent need kõned olid nende meelest nagu tühi jutt ja nad ei uskunud naisi.

¹² Aga Peetrus võttis kätte ja jooksis hauale. Ja kui ta kummargile sisse vaatas, nägi ta üksnes surnulinad maas olevat. Ja ta läks ära ja pani seda imeks, mis oli sündinud.

¹³ Ja vaata, kaks nende seast olid minemas selsamal päeval külasse, mis on ligi kuuskümmend vagu maad Jeruusalemast ja mille nimi on Emmaus.

¹⁴ Ja nad kõnelesid isekeskis kõigest, mis oli sündinud.

¹⁵ Ja nende kõneldes ja vaieldes lähenes ka Jeesus Ise neile ja käis nendega.

¹⁶ Aga nende silmad peeti, nii et nad Teda ei tunnud.

¹⁷ Ja Ta ütles neile: "Mis kõned need on, mis te käies kõnelete isekeskis?" Siis nad seisatasid kurvanäolistena.

¹⁸ Aga teine, nimega Kleopas, vastas ning ütles Temale: "Sinaks üksi elad kui võõras Jeruusalemas ega tea, mis neil päevil seal on sündinud?"

¹⁹ Ta küsis neilt: "Mis?" Aga nad ütlesid Temale: "See, mis sündis Jeesus Naatsaretlasega, Kes oli prohvet, vägev teolt ja sõnalt Jumala ja kõige rahva ees,

²⁰ kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on annud Ta surma mõista ja on Ta risti löönud.

²¹ Ent meie lootsime Tema olevat Selle, Kes Iisraeli rahva lunastab; aga peale selle kõige on täna kolmas päev, kui see sündis!

²² Ka mõned naised meie seast, kes puhteajal haual käisid, on meid ehmatanud:

²³ kui nad Tema ihu ei leidnud, tulid nad ja ütlesid endid näinud olevat ka Inglite nägemust, kes ütlevad Tema elavat!

²⁴ Ja mõningad neist, kes olid meiega, läksid hauale ja leidsid nõnda olevat, nagu naised olid ütelnud; kuid Teda Ennast nad ei näinud!"

²⁵ Tema ütles neile: "Oh te mõistmatumad ja südamest pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud!

²⁶ Eks Kristus pidanud seda kannatama ja Oma auhiilgusesse minema?"

²⁷ Ja Ta hakkas peale Moosesest ja kõigist prohveteist ja seletas neile, mis Temast kõigis kirjades oli üteldud.

²⁸ Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi Ta Enese eemale minema.

²⁹ Ja nad käisid Temale peale ning ütlesid: "Jää meie juure, sest õhtu jõuab ja päev veereb!" Ja Tema läks sisse nende juure jääma.

³⁰ Ja sündis, kui Ta nendega lauas istus, et Ta võttis leiva, õnnistas ja murdis ning andis neile.

³¹ Siis nende silmad läksid lahti ja nad tundsid Tema ära! Ja Tema kadus nende silmist.

³² Ja nad ütlesid üksteisele: "Eks meie süda põlenud meie sees, kui Ta teel meiega rääkis ja meile kirju seletas?"

³³ Ja nad tõusid samal tunnil ja läksid tagasi Jeruusalemma ja leidsid koos olevat need üksteistkümmend ja kaaslased,

³⁴ kes ütlesid: "Issand on tõesti üles tõusnud ja Siimonale ilmunud!"

³⁵ Ja nemad ise jutustasid, mis teel oli sündinud ja kuidas nad Tema olid leiva murdmisest ära tunnud.

³⁶ Aga kui nad seda rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel ja ütles neile: "Rahu olgu teile!"

³⁷ Nemad kohkusid ja lõid kartma ning arvasid vaimu nägevat.

³⁸ Ent Tema ütles neile: "Miks te olete nii väga ehmunud? Ja mispärast tõuseb niisuguseid mõtteid teie südamest?

³⁹ Vaadake Mu käsi ja jalgu, et Mina see olen! Katsuge Mind kätega ja nähke, sest vaimul ei ole liha ega luid, nõnda nagu te näete Minul olevat!"

⁴⁰ Ja seda üteldes näitas Ta neile Oma käsi ja jalgu.

⁴¹ Aga kui nad rõõmu pärast veel ei uskunud ja imeks panid, ütles Ta neile: "Kas teil on siin midagi süüa?"

⁴² Ja nad panid Tema ette pala küpsetatud kala.

⁴³ Ja Tema võttis ja sõi nende ees.

⁴⁴ Siis Ta ütles neile: "Need on kõned, mis Ma teile rääkisin veel teie juures olles; sest kõik peab täide minema, mis on kirjutatud Minu kohta Moosese käsuõpetuses ja Prohveteis ja Lauludes!"

⁴⁵ Siis Ta avas nende mõistuse, nõnda et nad kirjadest aru said.

⁴⁶ Ja ta ütles neile: "Nõnda on kirjutatud ja nõnda pidi Kristus kannatama ja surnuist üles tõusma kolmandal päeval,

⁴⁷ ja Tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andekssaamiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemast.

⁴⁸ Teie olete nende asjade tunnistajad!

⁴⁹ Ja vaata, Mina läkitan teie peale Oma Isa tõotuse! Ent teie jääge sellesse linna seni, kuni teid ehitakse väega kõrgest!"

⁵⁰ Siis Ta viis nad välja Betaania lähedale ja tõstis Oma käed üles ja õnnistas neid.

⁵¹ Ja sündis, et Ta neid õnnistades lahkus neist ja võeti üles taevasse.

⁵² Ja nemad kummardasid Teda ning läksid tagasi Jeruusalemma suure rõõmuga

⁵³ ja olid alati pühakojas, tänades Jumalat!