¹ Ja ta hakkas neile rääkima tähendamissõnadega: "Inimene istutas viinamäe ja tegi aia ümber ja kaevas sinna surutõrre ja ehitas torni ja andis selle rendile aednike kätte, ja läks ise võõrale maale.

² Ja ta läkitas omal ajal aednike juure sulase aednikelt vastu võtma viinamäe vilja.

³ Aga nad võtsid ja peksid teda ja läkitasid ta minema tühje käsi.

⁴ Ja ta läkitas jälle teise sulase nende juure. Seda nad lõid pähe ja teotasid.

⁵ Siis ta läkitas teise. Ja selle nad tapsid. Ja veel muid; ühtesid nad peksid, teised nad tapsid.

⁶ Tal oli veel üks, ta armas poeg. Selle ta läkitas viimseks nende juure, üteldes: Ehk nad häbenevad mu poega?

⁷ Aga aednikud ütlesid üksteisele: See ongi pärija. Tulge, tapkem ta ära, siis jääb pärand meile.

⁸ Ja nad võtsid ja tapsid tema ja viskasid ta viinamäest välja.

⁹ Mis teeb nüüd viinamäe isand? Ta tuleb ja hukkab aednikud ja annab viinamäe teiste kätte.

¹⁰ Kas te pole lugenud seda kirja: Kivi, mille hooneehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurgakiviks?

¹¹ See tuli Issandalt ja on imeasi meie silmis!"

¹² Ja nad püüdsid Teda kinni võtta, kuid kartsid rahvast; sest nad mõistsid, et ta selle tähendamissõna oli ütelnud nende kohta. Ja nad jätsid Ta rahule ja läksid ära.

¹³ Ja nad läkitavad Tema juure mõningaid varisere ja Heroodese käsilasi, et need tabaksid Teda sõnast.

¹⁴ Ja need tulid ning ütlesid Talle: "Õpetaja, me teame, et Sa oled tõearmastaja ega hooli kellestki, sest Sa ei vaata inimese isikule, vaid õpetad Jumala teed tões. Kas on vaja anda keisrile maksu või mitte? Kas anname või ei anna?"

¹⁵ Tema aga, nähes nende silmakirjalikkust, ütles neile: "Miks te Mind kiusate? Tooge Mulle näha teenariraha!"

¹⁶ Nemad tõid. Siis Ta ütleb neile: "Kelle kuju ja peakiiri see on?" Nemad ütlesid Temale: "Keisri!"

¹⁷ Jeesus aga ütles neile: "Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!" ja nemad panid Teda imeks.

¹⁸ Ja Tema juure tuleb sadusere, kes ütlevad, et ei ole ülestõusmist, ja nad küsivad Temalt, üteldes:

¹⁹ "Õpetaja, Mooses on meile kirjutanud, et kui kellegi vend sureb ja jätab naise järele, aga ei jäta lapsi, siis võtku ta vend see naine ja soetagu oma vennale järglane.

²⁰ Oli seitse venda; ja esimene võttis naise, ja kui ta suri, ei jätnud ta järglast järele.

²¹ Ja teine võttis naise ja suri, ja temagi ei jätnud järglast, ja samuti kolmas.

²² Ja seitsmest ei jätnud keegi järglast järele. Kõige viimaks suri ka naine.

²³ Kui nad nüüd ülestõusmises üles tõusevad, nende seast kelle naine ta siis on? Sest ta on olnud naiseks seitsmele!"

²⁴ Jeesus ütles neile: "Kas te mitte ei eksi, sellepärast et te ei tunne pühi kirju ega Jumala väge?

²⁵ Sest kui surnuist üles tõustakse, ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse nagu Inglid, kes on taevas.

²⁶ Aga surnute kohta, et need üles äratatakse, eks te ole lugenud Moosese raamatust kibuvitsapõõsa loos, kuidas Jumal temaga kõneles ning ütles: Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!

²⁷ Ta ei ole mitte surnute Jumal, vaid elavate Jumal! Te eksite küll väga!"

²⁸ Siis tuli Ta juure üks kirjatundjaist, kes oli kuulnud neid vaidlevat ja märkas, et Ta neile oli hästi kostnud, ja küsis Temalt: "Missugune käsk on kõige esimene?"

²⁹ Jeesus vastas Talle: "Esimene on see: Kuule Iisrael, Issand sinu Jumal, on ainus Issand!

³⁰ Ja sina armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest ja kõigest oma väest.

³¹ Teine on see: Armasta oma ligimest nagu iseennast. Neist suuremat muud käsku ei ole!"

³² Ja kirjatundja ütles talle: "Õige küll, õpetaja, Sina oled tõtt mööda ütelnud, sest Üksainus on olemas ja ei ole muud peale Tema!

³³ Ja Teda armastada kõigest südamest ja kõigest meelest ja kõigest väest ja ligimest armastada nagu iseennast, see on rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid!"

³⁴ Ja kui Jeesus nägi, et ta vastas mõistlikult, ütles Ta temale: "Sina ei ole kaugel Jumala Riigist!" Ja ükski ei julgenud Temalt enam küsida.

³⁵ Ja Jeesus kõneles edasi ning ütles pühakojas õpetades: "Kuidas kirjatundjad ütlevad, et Kristus on Taaveti poeg?

³⁶ Ütleb ju Taavet ise Püha Vaimu läbi: Issand ütles mu Issandale: Istu Mu paremale käele, kuni Ma Su vaenlased panen Su jalgade alla!

³⁷ Taavet ise nimetab Teda Issandaks. Kuidas ta siis on Tema poeg?" Ja palju rahvast kuulas Teda hea meelega.

³⁸ Ja Ta ütles oma õpetuses: "Hoiduge kirjatundjaist, kes tahavad käia pikis rüüdes ja armastavad teretust turgudel

³⁹ ja esimesi istmeid kogudusekodades ja ülemat paika lauas õhtusöömaaegadel, nende eest,

⁴⁰ kes söövad leskede hooned ja loevad silmakirjaks pikki palveid! Need saavad seda raskema hukatuse!"

⁴¹ Ja kui Jeesus ohvrirahakirstu kohal istus, vaatas Ta, kuidas rahvas ohvriraha kirstu pani. Ja paljud rikkad panid sinna palju.

⁴² Siis tuli üks vaene lesknaine ja pani sisse kaks leptonit, see on üks veering.

⁴³ Ja Ta kutsus Oma jüngrid Enese juure ning ütles neile: "Tõesti, Ma ütlen teile, see vaene lesk pani rohkem ohvrikirstu kui kõik, kes panid!

⁴⁴ Sest need kõik panid oma küllusest, ent tema pani oma vaesusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise!"