¹ Pärast seda läks Jeesus Tibeeria poolt Galilea mere teisele poole.

² ja palju rahvast järgis Teda, sest nad nägid Tema imetähti, mida Ta tegi haigete juures.

³ Aga Jeesus läks üles mäele ja istus sinna Oma jüngritega.

⁴ Ja paasa, juutide püha, oli ligi.

⁵ Kui nüüd Jeesus Oma silmad üle tõstis ja nägi palju rahvast enese juure tulevat, ütles Ta Filippusele: "Kust me ostame leiba, et need saaksid süüa?"

⁶ Ent seda Ta ütles teda kiusates, sest Ta teadis küll, mida Ta tahtis teha.

⁷ Filippus vastas Talle: "Leibu kahesaja teenari eest ei jätku neile, et igaüks natukesegi võtaks!"

⁸ Üks Tema jüngritest, Andreas, Siimon Peetruse vend, ütleb Talle:

⁹ "Siin on üks poisike, kellel on viis odraleiba ja kaks kalakest, aga mis saab sellest nii paljudele?"

¹⁰ Jeesus ütles: "Asetage inimesed maha istuma!" Ja seal paigas oli palju rohtu. Siis asetusid maha arvult umbes viis tuhat meest!

¹¹ Jeesus võttis nüüd leivad, tänas ja, andis neile, kes maas istusid, samuti kai neist kalukesist, niipalju kui nad tahtsid.

¹² Aga kui nende kõhud olid täis saanud, ütles Ta oma jüngritele: "Koguge ülejäänud palukesed kokku, et midagi ei läheks raisku!"

¹³ Siis nad kogusid kokku kaksteistkümmend korvitäit palukesi, mis oli üle jäänud viiest odraleivas nendelt, kes olid söönud.

¹⁴ Kui nüüd rahvas nägi tunnustähte, mille Jeesus oli teinud, ütlesid nad: "See on tõesti Prohvet, kes maailma pidi tulema!"

¹⁵ Siis Jeesus sai aru, et nad tahavad tulla ja Teda vägisi võtta ning teha kuningaks. Ja Ta läks jälle kõrvale mäe ainuüksi.16 Aga kui õhtu tuli, läksid Tema jüngrid mereranda

¹⁷ ja astusid paati ja tulid teisele poole merd Kapernauma. Aga pimedus oli juba käes ja Jeesus ei olnud veel tulnud nende juure.

¹⁸ Ja meri hakkas lainetama, sest suur tuul puhus.

¹⁹ Kui nad nüüd olid sõudnud umbes kakskümmend viis või kolmkümmend vagu maad, nägid nad Jeesust merel kõndivat ja paadi lähedale jõudvat, ja nad lõid kartma.

²⁰ Aga Tema ütles neile: "Mina olen see, ärge kartke!"

²¹ Nüüd nad tahtsid Teda paati võtta, ja varsti sai paat sinna randa, kuhu nad sõitsid.

²² Järgmisel päeval nägi rahvas, kes viibis mere teisel rannal, et teist lootsikut ei olnud seal, vaid oli ainult üks, ja et Jeesus ei olnud astunud ühes Oma jüngritega paati, vaid et ainult Tema jüngrid olid ära läinud.

²³ Oli aga tulnud veel lootsikuid Tibeeriast selle paiga lähedale, kus nad olid leiba söönud, kui Issand oli Jumalat tänanud.

²⁴ Kui nüüd rahvas nägi, et seal ei olnud Jeesust ega Tema jüngreid, läksid nad lootsikusse ja tulid Kapernauma ning otsisid Jeesust.

²⁵ Ja kui nad Ta leidsid mere teiselt rannalt, ütlesid nad Talle: "Rabi, millal Sa siia said?"26 Jeesus vastas neile ning ütles: "Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et te ei otsi Mind, sellepärast et te nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja teie kõhud said täis!

²⁷ Ärge hankige rooga, mis hävib, vaid rooga, mis jääb igaveseks eluks, mida Inimese Poeg tahab teile anda, sest Teda on Jumal Isa pitseriga kinnitanud!"

²⁸ Siis ütlesid nad Temale: "Mis me peame tegema, et võiksime teha Jumala tegusid?"

²⁹ Jeesus vastas ning ütles neile: "See on Jumala tegu, et te usute Temasse, Kelle Ta on läkitanud!"

³⁰ Siis nad ütlesid Temale: "Mis tunnustähe sa Siis teed, et me näeksime ja usuksime Sind? Mis Sa teed?

³¹ Meie esiisad sõid kõrves mannat, nagu on kirjutatud: Ta andis neile süüa leiba taevast!"

³² Siis Jeesus ütles neile: "Tõesti, tõesti Ma ütlen teile! Mooses ei annud teile leiba taevast, aga Minu Isa annab teile tõelise leiva taevast!

³³ Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu!"

³⁴ Siis nad ütlesid Talle: "Issand, anna meile ikka seda leiba!"

³⁵ . Jeesus ütles neile: "Mina olen eluleib. Kes tuleb Minu juure, see ei näe nälga, ja kes Minusse usub, sellele ei tule iialgi janu!

³⁶ Aga Mina olen teile ütelnud, et te olete Mind näinud ega usu mitte!

³⁷ Kõik, mis Isa Minule annab, tuleb Minu juure, ja kes Minu juure tuleb, seda Ma ei lükka välja.

³⁸ Sest Ma olen taevast alla tulnud mitte Oma tahtmist tegema, vaid Selle tahtmist, Kes Mind on läkitänud.

³⁹ Aga see on Selle tahtmine, Kes Mind on läkitanud, et Ma ühtki ei kaota sellest kõigest, mis Ta Minule on annud, vaid et Ma selle üles äratan viimsel päeval.

⁴⁰ Sest see on Mu Isa tahtmine, et igaühel, kes Poega näeb ja Temasse usub, on igavene elu, ja Ma äratan tema üles viimsel päeval!"41 Siis nurisesid juudid Tema üle, et Ta oli ütelnud: "Mina olen leib, mis taevast on alla tulnud!"

⁴² Ja nad ütlesid: "Eks see ole Jeesus, Joosepi poeg, Kelle isa ja Ema me tunneme? Kuidas Ta siis ütleb: Ma olen tulnud taevast?"

⁴³ Jeesus vastas ning ütles neile: "Ärge nurisege isekeskis!

⁴⁴ Ükski ei või tulla Minu juure, kui teda ei tõmba Isa, kes Mind on läkitanud; ja Mina äratan tema üles viimsel päeval.

⁴⁵ Prohvetite raamatuis on kirjutatud: Nad kõik peavad olema Jumala poolt õpetatud! Igaüks, kes on Isalt kuulnud ja on õppinud, tuleb Minu juure.

⁴⁶ Mitte, et keegi teine oleks näinud Isa kui See, Kes on Jumala juurest; See on näinud Isa.

⁴⁷ Tõesti, tõesti Ma ütlen teile: Kes usub, sellel on igavene elu!

⁴⁸ Mina olen Eluleib.

⁴⁹ Teie esiisad sõid kõrves mannat ja surid.

⁵⁰ See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene seda sööks ega sureks.

⁵¹ Mina olen elav leib, mis taevast on alla tulnud. Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille Mina annan, on Minu Liha, mille annan maailma elu eest !"

⁵² Siis riidlesid juudid isekeskis, üteldes: "Kuidas see võib meile anda Oma Liha süüa?"

⁵³ Siis Jeesus ütles neile: "Tõesti, tõesti Ma ütlen teile, et kui te ei söö Inimese Poja Liha ega joo Tema Verd, siis ei ole elu teis enestes!

⁵⁴ Kes sööb Minu Liha ja joob Minu Verd, sel on igavene elu; ja Mina äratan tema üles viimsel päeval.

⁵⁵ Sest Mu Liha on tõeline roog ja Mu Veri on tõeline jook.

⁵⁶ Kes sööb Minu Liha ja joob Minu Verd, jääb Minusse ja Mina temasse.

⁵⁷ Nagu elav Isa Mind on läkitanud ja Mina elan Isa läbi, nõnda ka see, kes Mind sööb, elab Minu läbi.

⁵⁸ See on leib, mis taevast on alla tulnud; see ei ole niisugune, mida sõid teie vanemad ja surid. Kes seda leiba sööb, elab igavesti!"